/nginx/o/2016/03/01/5111839t1hb97e.jpg)
Bloomberg Businessi raporti järgi maksavad elektriautod 2022. aastal umbkaudu sama palju kui samasse klassi kuuluvad bensiini- ja diiselmootoriga autod. See toob kaasa aga uue naftakriisi.
Bloomberg: odavnevad elektriautod põhjustavad kuue aasta pärast uue naftakriisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriautode müük kasvas mullu aasta-aastalt maailmas 60 protsenti ning 2040. aastaks peaks elektriautode osakaal Bloombergi hinnangul moodustama uute autode müügist juba 35 protsenti. See kõlab üsna ambitsioonika eesmärgina, eriti arvestades praegust seisu, mil sama näitaja jääb alla ühe protsendi.
Samas on üheks elektriautode olulisemaks puuduseks nende sisepõlemismootoriga konkurentidest kõrgem hind. Kuna akupakk moodustab elektriauto maksumusest pea kolmandiku, mõjub akutehnoloogia odavnemine selgelt ka hindadele. Selline trend on aga juba olemas - ainuüksi 2015. aastal langes akude maksumus 35 protsenti.
Bloombergi hinnangul peaks elektriautode hinnad jõudma samale tasemele sisepõlemismootoriga autodega juba 2022. aastaks. Raporti järgi jääb elektriautode tõttu 2023. aastaks päevas 2 miljonit barrelit naftat tarbimata, mis põhjustab järjekordse ülemaailmse naftakriisi.
Samal ajal peavad elektritootjad mõtlema välja uusi viise, kuidas üha suuremat nõudlust täita. Bloombergi raporti järgi nõuavad elektriautod 2040. aastal juba 1900 teravatt-tundi elektrit, mis näiteks eelmise aasta maailma elektritoodangust moodustab pea 10 protsenti.