Majanduskomisjoni kannapööre: eesti keele oskuse tõendamine on koormav ja isegi solvav

Taksod

FOTO: Munitsipaalpolitsei

Riigikogu majanduskomisjon tegi pärast nädalaid kestnud arutelusid kannapöörde ja jõudis otsusele, et taksojuhtidelt ikkagi ei hakata nõudma eesti keele oskuse tõestamist enne rooli istumist ning selle kontrollimine jääb vaid põhjendatud kahtluse korral ülesandeks keeleinspektsioonile.

Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 algatasemel tõendav dokument. Majanduskomisjon on juba ena kui kuu arutanud ettepanekut see nõua seadusest siiski välja jätta, kuna selle vastu on olnud nii keeleinspektsioon kui mitmed keeleteadlased ja Eesti keelenõukogu.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul pole selline universaalne nõue aga otstarbekas ja on põhjendamatult koormav.

«Selle alusel peaksid eesti keele oskust B1 tasemel dokumentaalselt tõendama kõik taksojuhid, sealhulgas tuhanded eesti keelt emakeelena rääkivad kaasmaalased, mis on arusaamatu, et mitte öelda solvav,» ütles Kivimägi, kes alles eelmisel nädalal leidis, et mõistlik oleks taksojuhtidele anda lihtsalt täiendavalt aega vajaliku keeleoskuse omandamiseks.

Majanduskomisjoni nüüdne seisukoht on, et keelenõudeid on taksonduses nagu ka paljudes teistes tegevusvaldkondades reguleerib keeleseadus ja selle alusel vastu võetud valitsuse määrus ja sellest täiesti piisab.

«Eelnõu ei astu sammugi tagasi keeleseaduse nõuetest  taksonduses. B1 taseme keeleoskuse nõue on keeleseaduse alusel kehtestatud valitsuse määrusega. Teenindajakaardi andjal nagu ka keeleinspektsioonil on põhjendatud vajadusel jätkuvalt õigus kontrollida taksojuhtide eesti keele oskust,» ütles Kivimägi.

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017. Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et nõuet teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja keeleseadust dubleerivad sätted.

Kmisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist ja kolmandat lugemist riigikogu täiskogus järgmisel nädalal.

Eesti keelenõukogu esimees ja Tartu ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Lang ütles mõne nädala eest Postimehele, et keeleseadus nõuab teenindajatelt keeleoskust vaid heal algtasemel. «Selle taseme saavutamine pole mingi raketiteadus,» ütles Klaas-Lang.

Tema sõnul tekivad praegu toimuva puhul tahes-tahtmata paralleelid paar aastat tagasi kirgi kütnud muukeelse kooli üleminekuga eestikeelsele õppele. Kõlasid väited, et õpetajad pole selleks valmis ja kõik tuli nii äkki. Otsus muukeelse kooli üleminekust eestikeelsele aineõppele võeti vastu juba 1993. aastal ja protsessi algus lükati 2007. aasta peale.

«Ebamäärasus ja oma otsustest taganemine riigikeele kasutusvõimalustega seonduvalt võib jätta ühelt poolt eksliku mulje, et seadusandjad on valmis tegema ka muid järeleandmisi riigikeele oskuse nõuetes. Teiselt poolt on väide, et eesti keele elementaarse oskuse saavutamine käib muu emakeelega isikutele üle jõu, lihtsalt asjakohatu,» ütles Birute Klaas-Lang.

Küll aga pakkus Klaas-Lang välja, et Eesti riik võiks käituda taksojuhtidega ühtaegu nii kindlameelselt kui ka hoolivalt. «Ilmselt oleks sobilik anda taksojuhtidele tähtajalised teenindajakaardid ja pakkuda abi vajaliku eesti keele oskuse omandamisel erialase kursuse, spetsiifilise vestmiku, nutiseadmetes taksojuhi eesti keele rakenduse jms näol. Väited, et ega see Narva taksojuht niikuinii ei õpi eesti keelt ära, on lihtsalt Narva taksojuhte alavääristavad,» arvas Klaas-Lang.

Sama meelt oli veel möödunud nädalal ka majanduskomisjoni liige Ken-Marti Vaher. Tema sõnul on parlament alles hiljuti kirjutanud ühistranspordiseadusse, et taksojuhi teenindajakaardi väljastamisel tuleb esitada ka keeleoskust tõendav dokument. «Ma ei pea mõistlikuks, et see nõue nüüd mõned kuud hiljem lihtsalt tühistatakse, sest see annab selgelt vale signaali ühiskonda, see tähendab eelkõige sinna, kus me soovime inimesi suunata õppima eesti keelt.»

Tagasi üles