/nginx/o/2016/03/12/5150431t1h4973.jpg)
Eestile maailmakuulsust toonus suhtlusrakenduse Skype’i taanlasest kaasasutaja Janus Friis tuli sel nädalal oma meeskonnaga välja suhtlusrakenduse Wire uue versiooniga ja kinnitab, et see on turvalisem kui ükski teine suurtest konkurentidest.
Skype’i kaasasutaja lõi väidetavalt turvalisima suhtlusrakenduse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skype’i, Apple’i ja Microsofti endised töötajad lõid selle Skype’i alternatiivi tegelikult juba aastal 2014, kuid sel ajal ei rõhutud mitte andmete otsast lõpuni krüpteeritusele vaid kristallselgele häälekvaliteedile.
Nüüd avaldati aga äpi uus versioon, milles on lisaks videokõnede pidamise võimaluse tekkimisele kasutusele võetud ka turvalisimad privaatsuslahenduses ja tagatud andmete pidev ja täielik krüpteeritus.
Kasutusel avatud lähtekoodiga Axolotl protokoll, mis peaks tagama täieliku krüpteerituse nii sõnumitele kui grupivestlustele. Hääl- ja videokõnede tarvis kasutab Wire DTLS ja SRTP krüpteerimisstandardit, mis on samm edasi näiteks Skype’i või Hangouts’i tsentraliseeritud kõnelahendustest, mida on võimalik palju kergemini lahti muukida.
Just videokõnedele täieliku krüpteeringu lisamine on uuendus, mida ei taga hetkel ei Skype, Facebooki’i Messenger, WhatsApp ega Telegram, mis pakuvad tegelikult ka tekstisõnumi vahetamisel krüpteeritust vaid osale selle teekonnast.
«Kõik on otsast lõpuni krüpteeritud. See puudutab nii hääl- kui videokõnesid, tekstisõnumeid, pilte kui graafikat – kõike, mida on võimalik edastada,» ütles ettevõtte juhatuse esimees Janus Friis Reutersile.
Sama kinnitab ettevõtte ka oma avalduses.
/nginx/o/2016/03/12/5150433t1h61d1.png)
Wire peakontorid asuvad Švetsis ja Saksamaal, mis on tuntud kui maailma jõulisemalt privaatsust soodustavad riigid ning seega peab ka selle rakenduse turvalisus vastama nendes riikides kehtivatele vägagi karmidele nõuetele. Ettevõttes töötab ühtekokku 50 inimest.
Kogu rakenduses kasutatav krüpteerind on avatud lähtekoodiga, kuid kasutajaliidese lähtekood on suletud, mis tähendab, et kasutajad päris kindlad turvaaukude puudumises siiski olla ei saa – selles osas tuleb lihtsalt usaldada Wire meeskonda.
Keskkonna Tom’s Hardware hinnangul sellele vaatamata tegemist hetkel saadaolevatest privaatseima messengeri maailmas.
Tõsi, kahtlustajates on tekitanud küsimusi laused Wire privaatsustingimustes, mis viitab sellele, et rakenduse andmebaasides talletatakse ikkagi kasutajate vestlusi ja muid andmeid: «Using the Service to communicate by chat, our servers store the content of your chat conversation and log other information such as the time and date of your conversations, and the other user or users with whom you are communicating. When using the Service to make or receive calls, our servers log and collect time and date of your calls, and the other user or users with whom you are communicating. We do not collect and store content of the calls.»
Samas teatab Wire oma viimases teadaandes, et salvestusi hoitakse vaid kasutajate seadmetes: «To ensure best privacy, the conversation history is only permanently stored on the devices.»
Janus Friisil on oma osaluse eest Skype'is õnnestunud teenida lausa kahel korral. Esmalt müüdi ettevõtte aastal 2005 2,5 miljardi dollari eest eBay'le (kes hiljem osa ettevõttest tagasi müüs ja endale 30 protsenti jättis) ning hiljem 8,5 miljardi eest Microsoftile. Arvatakse, et ta teenis müügilt miljard dollarit. Ta oli osaline ka failijagamisprogrammi Kazaa loomisel ning on hetkel tegev näiteks Starship Technologies pakiveoroboti projekti käivitamisel.