/nginx/o/2016/04/01/5215553t1hf5a0.jpg)
Täna nelikümmend aastat tagasi asutasid Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne legendaarse tehnoloogiaettevõtte Apple.
Ülevaade ajaloost: Apple tähistab täna neljakümnendat sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apple´i esimene arvuti Apple I jõudis müüki 1976. aasta juulis ning selle eest tuli välja käia 666,66 dollarit (tänases vääringus 2772 dollarit). Samal ajal sai selgeks, et kolmas osanik Ronald Wayne ei soovinud oma tulevikku Apple´iga siduda ning ta otsustas müüa oma osaluse Wozniakile ja Jobsile 800 dollariga maha. Ettevõttele andis hoo sisse multimiljonärist investor Mike Markkula, kes paigutas Apple´isse 250 000 dollarit.
/nginx/o/2016/04/01/5215565t1hd476.jpg)
Esimestel tegutsemisaastatel kasvas Apple´i käive meeletu kiirusega - kui 1977. aastal oli selleks 775 000 dollarit, siis 1980ndal aastal küündis vastav näitaja juba 118 miljoni dollarini.
Apple´i teine arvuti Apple II tuli turule 1977. aastal ning selle müügile aitas kaasa uudne kontoriprogramm Visicalc, mis eristas seadet konkurentidest Commodore´ist ja Tandy´st.
1980. aasta 12. detsembril läks Apple börsile. Samal aastal oli välja tulnud ka Apple III, kuid Steve Jobs oli selleks ajaks mõistnud, et tulevik kuulub graafilise kasutajaliidesega arvutitele. Ettevõttes hakati korraga arendama kahte projekti - kallimat mudelit Lisa ning soodsamat Macintoshi. Viimase tiimi juhtis küll Jobs, kuid esimesena valmis siiski Lisa, millest sai 1983. aastal maailma esimene tavamüüki jõudnud graafilise kasutajaliidesega arvuti. Äriliselt kukkus seade aga oma kõrge hinna ja piiratud tarkvara tõttu läbi.
1984. aastaks valmis ka esimene Macintosh, mille Ridley Scotti abiga filmiti legendaarne 1,5 miljonit dollarit maksma läinud reklaamvideo. Macintoshi müüginumbritele andsid hoogu Apple´i lisad - üks maailma esimesi tavamüüki jõudnud laserprinter LaserWriter ning tarkvarapakett Pagemaker.
/nginx/o/2016/04/01/5215663t1hea2c.jpg)
1985. aastal jõudsid Steve Jobsi ja Pepsist palgatud tegevjuhi John Sculley erimeelsused haripunkti ning asutaja oli sunnitud ettevõttest lahkuma.
Kui läbi 1980ndate suutis Apple näidata kõrgete kasumimarginaalide toel pidevat kasvu, siis 1989. aasta jõuluhooajaks oli see strateegia ammendunud ning rivaalid olid soodsamate personaalarvutitega avaldanud müüginumbritele üha suuremat mõju. Käibe vähenemisega kukkus ka ettevõtte aktsia 20 protsenti.
Apple suutis siiski ennast koguda ning tutvustas järgmisel aastal uusi edukaid mudeleid Macintosh Classic, Macintosh Ilsi ja Macintosh LC. 1991. aastal jõudis turule sülearvuti Powerbook ning ettevõtte esimene värvilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem System 7.
/nginx/o/2016/04/01/5215753t1h6a08.jpg)
1990ndate alguse edu najal tõi Apple turule suure hulga uusi personaalarvuteid ning eksperimenteeris suurema eduta mitmes uues tootekategoorias nagu näiteks digitaalkaamerad, kaasaskantavad CD-mängijad ja kõlarid. Personaalarvutite turul võideldi üha suuremat mõju omava Microsoftiga, mis positsioneeris ennast Apple´ist selges soodsamas hinnaklassis. Mitme uue arvutimudeli läbikukkumine ning põrumine uutes tootekategooriates viis tegevjuhtide vahetuseni ehk omal ajal Jobsi lahkuma sundinud Sculley asemele palgati Michael Spindler, kes omakorda kaotas kiiresti oma töökoha Gil Ameliole.
1997. aastal tööpostile asunud Amelio viis ettevõttes läbi struktuurimuudatused ja suured kärped ning otsustas üles osta Jobsi asutatud arvutifirma NeXT, mis tõi Jobsi nõunikuna Apple´isse tagasi. Samal aastal otsustas Apple´i nõukogu Amelio nõrkade majandustulemuste tõttu vallandada ning Jobsist sai Apple´i tegevjuht. 1998. aastal tõi Jobs koostöös disaineri Jonathan Ive´iga turule ülipopulaarseks saanud iMaci. 2001. aastal tutvustas ettevõte uut operatsioonisüsteemi Mac OS X ning muusikapleierit iPod, samuti avati esimesed jaepoed. Kaks aastat hiljem loodi digitaalne muusikapood iTunes Store.
/nginx/o/2016/04/01/5215573t1h93bb.jpg)
Ettevõtte edu jätkus: 2007. aastal tutvustati nutitelefoni iPhone´i, 2008. aastal rakendustepoodi App Store, 2010. aastal tahvelarvutit iPad.
/nginx/o/2016/04/01/5215571t1h9618.jpg)
Aasta hiljem suri Jobs suri ning tema asendajaks sai Tim Cook, kelle valitsusajal on esitletud küll vaid ühte täiesti uut toodet - nutikella iWatch; samas on ettevõttest saanud stabiilse tegutsemise toel maailma väärtuslikum tehnoloogiafirma.
/nginx/o/2016/04/01/5215833t1h1b9d.jpg)
Vaata ka Apple´i ajalugu peegeldavat videot.