Roolinarkarite võimalus politseile vahele jääda kasvab iga päevaga

Politsei puhumisreid.

FOTO: Kristjan Teedema

Politsei on saanud enda käsutusse järjest paremaid vahendeid ja kasvatanud märgatavalt oma oskusi narkojoobes juhtide tuvastamiseks ning sellest ka karmi statistika iga-aastane kasv.

Tänavu kolme kuuga on politsei tabanud 73 narkojoobes juhti, mullu võeti sama ajaga kinni 56 uimasti mõju all olevat roolikeerajat. Kui kogu möödunud aasta saagiks jäi 279 narkojuhti, siis aasta varem oli see näitaja 183.

Uimas juhi tuvastamine nõuab politseinikult oskusi, kiirust ja julgust. «Näiteks puhumisreidil puutud juhiga kokku paarkümmend sekundit. Selle ajaga pead taipama, kas on põhjust kahtlustada tal narkojoovet. Liiklusrikkumise pärast peatatuga tegelemiseks on aega rohkem ning siis jõuad tema käitumist ja olekut vaadelda kauem,» ütles riigi üks paremaid uimas liiklejate püüdjaid, Põhja prefektuuri vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes tänasele Autolehele.

Politseinik ei saa kõiki töösaladusi välja rääkida, kuid mõne vihje siiski annab, kuidas nad narkojuhte tabavad.

«On teatud marki autod, mis sellele seltskonnale meeldivad. Vahel on väga kalli auto roolis väga küsitava välimusega inimene. Siis võib kahtlustada, et tegu on narkokulleriga, kes viib peremehe autoga kusagile kaupa, ning kullerid on sageli ka ise uimastitarvitajad. Joobele võib viidata silmapunetus, pupilli suurus, silma liikumise sujuvus, närvilise või veidralt uimane käitumine ja palju muud,» kirjeldas Jänes.

Kui sohver äratab kahtlust, kontrollib politseinik teda põhjalikumalt: palub näiteks kinnisilmi sõrmega nina tabada. Kahtluse süvenedes võetakse appi politseinike keeles indikaatorvahend ehk süljeproovile reageeriv kiirtester, mis näitab Jänese sõnul meil enamlevinud uimaaineid.

Testrid aina täiustuvad – õige pea on politsei käsutuses praegusest hulga mitmekülgsemad indikaatorid. Testrile ilmuvad värvilised vöödid paljastavad süljes ja sedakaudu terves organismis leiduvad uimastid, aga ka paljud juhile ohtlikud ravimid (uinutid, rahustid, ergutid jne). Nime poolest küll «kiir-», kuid tulemuse annab tester alles umbes 12 minutiga.

Kui tester kinnitab narkojoobe kahtlust, sõidutatakse tabatu Wismari haiglasse, kus inimese vaatab üle eriarst, tuvastab joobe kliinilise pildi, ning politseinik peab arstile kirjeldama tabatu joobetunnuseid. Seejärel võetakse uriini- või vereproov, mis saadetakse analüüsimiseks Kohtuekspertiisi Instituuti.

Vastusest sõltub karistuse raskus: kui tuvastatakse narkojoove, ootab inimest kriminaalmenetlus, uimaaine tarvitamistunnuste puhul on tabatu aga seaduse silmis toime pannud väärteo.

Jänese sõnul on levinuim uimasti kanep, kuid ette tuleb ka amfetamiini, kokaiini, GHB, fentanüüli ja ravimite tarvitajaid.  Narkouimas juhte tabatakse kõikjal Eestis, piisab vaid vastava reidi korraldamisest, nentis Jänes

Tabatud narkojuhtide arvu tõusu põhjendab Jänes politseinike koolitamise ning sellega, et viimasel ajal on narkotestreid mundrimeestel piisavalt kasutada. «Tester maksab kaheksa eurot,» ütles ta. Politsei kasutuses on juba ka paar elektroonilist seadet, mis annavad testile digitaalse vastuse ning teevad seda kiiremini (7–8 minutiga) kui siiani levinud süljetester.

Pole välistatud, et tulevikus ostetakse juhtide narkojoobe kontrollimiseks veelgi moodsamaid seadmeid, mis annavad vastuse kõigest minutiga, kuid selline aparaat maksab mitukümmend tuhat eurot.

Loe täismahus artiklit värskest Autolehest

Tagasi üles