Eesti riigiasutustes juba enam kui viis aastat tagasi kasutusele võetud väikesed elektriautod Mitsubishi i-MiEC on kasutuslepingu lõppemisele vaatamata siiani kõik töös nii hoolekandes kui omavalitsustes kasutuses.
Eesti esimesed saastekvoodi-elektriautod on siiani rõõmsalt töös (1)
Aasta oli 2011 ja kuupäev 21. oktoober, kui toona sotsiaalministri ametit pidanud Hanno Pevkur andis Stenbocki maja hoovis üle elektriauto võtmed viiele Tallinna sotsiaaltöötajale. Omavalitsuste ja AS Hoolekandeteenused sotsiaaltöötajate anti üsna pea kokku 424 Mitsubishi i-MiEV toona uue põlvkonna elektriautot, mis olid spetsiaalselt kohandatud külmas kliimas sõitmiseks.
Põhjus just nende autode ostmiseks seisnes selles, et valitsus oli sama aasta märtsis sõlminud Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 miljoni kvoodiühiku AAU ulatuses saastekvoodi müügiks, et algatada Eesti elektromobiilsuse programm.
Autode kasutuslepingud lõppesid 31. detsembril 2015, kuid ka siis ei jäänud autod seisma ja sotsiaalministeerium andis masinad üle nende senistele kasutajatele - kohalikele omavalitsustele ja AS-ile Hoolekandeteenused.
«Otsustasime anda autod nendele üksustele, kes autosid igapäevaselt sotsiaaltöö tegemiseks juba kolm-neli aastat kasutanud on, siiani kasutavad ja ka edaspidi kasutada soovivad. Tingimus oli, et autosid kasutatakse sihtotstarbeliselt sotsiaaltöö tegemiseks,» ütles Postimehele sotsiaalministeeriumi esindaja Oskar Lepik.
Lepiku sõnul avaldasid mõned omavalitsused soovi autosid juurdegi saada - kõikide peale kokku sooviti juurde veel 28 autot. Loobuti aga vaid neljast autost ja kuna neid oleks olnud väga keeruline võrdsetel alustel omavalitsuste vahel jagada, otsustati need autod jätta ministeeriumi haldusala kasutusse. Uusi elektriautosid ei ole sotsiaalministeeriumil aga plaanis juurde hankida.
Milline on aga autode seisukord täna? AS Hoolekandeteenused sai omal ajal oma käsutusse 40 autot ja ettevõtte logistikajuht Kaido Lell märkis, et kõik autod otsustati edaspidiseks kasutuseks alles jätta.
«Kuigi elektriautode peamine puudus on vähene sõiduulatus võrreldes tavakütusega autodega, sobivad need ideaalselt linnasõiduks ja sõitudeks kuni poolesaja kilomeetri kaugusele,» ütles Kaido Lell. «Edaspidise elektriautode kasutamise üheks põhjuseks ongi autode ökonoomsus ja säästlikkus, kuigi talvised olud vähendavad elektrimootori kasutegurit, milletõttu läbisõit jääb suvise ajaga võrreldes väiksemaks.»
Teiseks kasutamise jätkamise põhjuseks on tema sõnul see , et elektriauto vajab tunduvalt vähem hooldust kui tavaline auto, sest sellel ei ole endotermilist mootorit ja liikuvaid osi on tunduvalt vähem.
«Vahemikul 2012-2015 on läbisõit meie kasutuses olevatel elektriautodel kuni 50 000, sellel ajaperioodil oleme välja vahetanud garantii korras kahel sõidukil suured akud,» täpsustas Lall ja märkis, et selle aasta algul tuli ligi 10-l sõidukil välja vahetada ka väiksed akud.
Mõneaastane kasutamise kogemus näitab Lallsi sõnul, et elektriautode suurte akude mahtuvus on tänaseks ca 10 protsenti langenud.
Elektriautode laadimispunkte tuleb Eestisse aga aina juurde. Alls märtsi lõpus avati Tallinnas Veerenni tänaval Baltika kvartalis ja Teaduspark Tehnopol territooriumil avatud kasutuseks uued kiirlaadijad.