Miks mõnest liiklusõnnetusest saab osaliste jaoks aastatepikkune kadalipp ja kuidas seda vältida? Põhja prefektuuri avariiteenistuse menetlejad selgitasid Autolehele tagamaid.
Mida teha, et avarii uurimine aastaid ei veniks?
«Politseiuurimise alla satuvad need liiklusõnnetused, kus on viga saanud inimesed, mõni osaline on olnud joobes või õnnetuspaigast lahkunud ja seetõttu tuvastamata, juhtunu asjaolud pole selged või pole osalised saanud süüdlase asjus kokkuleppele,» ütles avariiteenistuse vanem Tanel Pajumaa.
Saatuse irooniana on raskema õnnetuse puhul tihti asi selgem – sõidukite paiknemine pärast kokkupõrget üheselt fikseeritav, jäljed teel hästi näha ning asjaoludki tavaliselt raskemini vaidlustatavad. Kergemad avariid, näiteks kokkupõrge ümberreastumisel või parklas või tagant otsasõit, päädivad sagedamini uurimisega.
«Kas või seetõttu, et politsei peab erinevat juttu ajavate osaliste tõttu hakkama tuvastama, mis eelnes külgkokkupõrkele, või kas ikka taga sõitja sõitis otsa ees pidurdanule või vajus viimase auto hoopis kallakul tagasi,» kirjeldas Pajumaa.
Eriti «huvitavaks» muutub uuri mine siis, kui üks osaline arvab heaks õnnetuspaigast lahkuda. Sageli õnnestub see auto küll tuvastada, aga selle omaniku ja roolis olnu otsimine on omaette ettevõtmine.
Keerukama õnnetuse – inimohvrid või ka lihtsalt osaliste vankumatu vaidlus- põhjuse väljaselgitamiseks tellib politsei Kohtuekspertiisi Instituudist ekspertiisi. «Ekspertiisi oodates võib menetlus seiskuda. Saame läbi viia ülekuulamisi, kuid ei saa teha lõplikku otsust,» tunnistas Pajumaa.
Õnnetuse politseiuurimine ei saa siiski kesta lõputult. Väärteomenetluse läbiviimiseks on seaduse järgi kaks aastat. Selle sisse peab mahtuma ka võimalik kohtumenetlus.
«Õnnetuse asjaolude üle protsessima hakates tasub arvestada, et väärteomenetlus võib tuua süüdlasele karistuse, millest ta ilma selleta pääseks,» meenutab politseinik neile, kes loodavad ent ilmselgest süüst keerutamise ja protsessimisega päästa.
«Viimasel ajal on liiklejad varmamad õnnetuse asjaolude üle vaidlema. Eks inimestel on raha rohkem ning paremini arvatakse teadvat ka enda õigusi,» märkis Pajumaa ja lisas, et Põhja prefektuuri 10 menetlejal tööpuudust karta pole, kuigi igaühel on korraga niigi käsil 100–150 menetlust.
Tänavu on 3,5 kuuga Tallinnas ja Harjumaal alustatud menetlust 758 avarii osas.
Pikaajalise uurimise vältimiseks on politseil mitu soovitust. «Kui juhtub liiklusõnnetus, ole teise osapoole suhtes kriitiline ja ettevaatlik. Autosid ei tohiks kokkupõrkepaigast liigutada enne politsei saabumist või asukoha fikseerimist tunnistajate juuresolekul. Samuti jäädvustage õnnetuspaik, tekkigu või ummik. Kui autod aetakse tee äärde parklasse ning õnnetuse jäljed jõuavad kaduda, on politseil tegelikke asjaolusid tagantjärele väga keeruline tuvastada. Tehke õnnetuskohast fotosid, joonistage skeem, võtke teis(t)elt osaleja(te)lt kohe kirjalik tunnistus. Palju on abi ka pardakaamera salvestisest. Väiksemadki nüansid võivad avarii uurimisel saada väga suure tähtsuse,» selgitas Pajumaa.
«Kui parklakokkupõrget nähes jätate ohvri auto klaasipuhasti vahele lipiku süüdlase autonumbriga, siis pange kirja ka enda kontakt, et vajadusel õnnetuse kohta tunnistus anda. See kõik on politseile suureks abiks,» rõhutas avariiteenistuse vanem.
Politsei soovitab sellise liiklusõnnetuse korral, mille asjaolud on selged ning üks osapool on süüd tunnistanud, täita vajalikud paberid, võimalusel teha fotod ning pöörduda otse kindlustusse.
Kuigi kindlustusandja üldiselt ootab politsei menetluse otsust, peaks ta lihtsama juhtumi puhul omapoolse otsuse langetama 30 päeva jooksul, ootamata politsei oma. Keerulisema juhtumi korral võib kindlustusselts otsuse langetamise edasi lükata politseimenetluse perioodi võrra. Seltsil on uute asjaolude ilmnemisel võimalik väljamakstud kahjusumma regressi käigus tagasi nõuda.
Loe artiklit täismahus värskest Autolehest