Ansipi uus unistus: G7 ühine ja ülivõimas digiturg

Andrus Ansip Foto: SCANPIX

Seitsme juhtiva tööstusriigi G7 IT-valdkonna ministrid said möödunud nädalal esimest korda üle 20 aasta omavahel kokku – üleilmselt kuumasid teemasid oli lihtsalt liiga palju kogunenud ja igaüks oma mätta otsast neid enam ära ei lahendaks.

Usk andmete privaatsusesse ja katsed taastekitada riikidevaheline usaldus Edward Snowdeni järgses maailmas. Tohuvabohu selliste uue  aja standardite ümber nagu 5G, asjade internet ja isejuhtivad autod. Soov tekitada üleilmne digitaalne ühisturg, samas tõdemus, et ligi neljal miljardil kaasplaneetlasel puudub igasugune ligipääs internetile. Need on vaid osa teemasid, mis suurriikide ministrid Takamatsu linna kaheks päevaks kokku tõid.

G7 on mitte väga süstemaatiliselt digiküsimusi arutanud, kuid vastavate ministrite kokkusaamist pole varem olnud. «Pean seda suureks veaks. Nüüd on Jaapani eestvedamisel need küsimused taas lauale tõstetud ja minu meelest on see väga hea,» ütles Postimehele Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Kõige südamelähedasem on Ansipile muidugi kõik, mis puutub riigipiire ületavaid e-teenuseid ning loomulikult ei jäänud ka need teemad Jaapanis puudutamata. «Tundub, et Euroopa ühtse digituru algatus on suunanud samameelsete riikide juhte mõtlema ka sellele, kuidas luua sarnast turgu üle kõigi G7 riikide. «Ja G7 riigid on samameelsed,» tõdes Ansip.

Mis puutub standarditesse, siis tõi Ansip kohtumise järel näitena asjade interneti – meil on 600 erinevat standardit, millest väikesel ettevõtjal pole  võimalik arugi saada. Külmkappide,  pesumasinate ja muu kodutehnika tootjad ütlevad, kui tahta neid praegu kodusesse võrku ühendada, siis tuleb neisse sisestada kuskil 50-eurone kiip. Kui töötada välja aga ühtne standard, siis oleks selle hind vaid 1 euro.

«Küsimus on ka Euroopa konkurentsivõimes – kui Su seade on 49 eurot kallim, siis on ka läbilöögivõime oluliselt kehvem. Ühtsed avatud standardid tuleks asjade interneti jaoks ka G7 raames välja töötada,» arvas Ansip.

Lisaks tahavad G7 riigid kokku leppida selles, et kuidas andmete vaba liikumise raames tagada inimeste privaatsus ja nende andmete kaitstus. Euroopa riikides on sellised põhimõttelised kokkulepped olemas USAga (Safe Harbori järglane Privacy Shield, millel kriitikuid vähemalt nende häälekuse põhjal tõenäoliselt sama palju kui toetajaid) ja erasektori puhul ka Kanadaga. See tähendab näiteks, et Euroopa riikide inimesed võivad vabalt nende riikide e-teenustega oma andmeid jagada.

Ent ka Jaapan on viimastel aastatel järjest vastu võtnud seadusi, mis lähendavad andmekaitsereegleid Euroopa omadele. Jaapani käes on teatavasti maailma inimeste andmeid tohutul hulgalt – alates kõigist Sony Playstationi klientidest ja lõpetades elektriautode sensorite kogutud andmetest, mille põhjal on kasutajatest võimalik koostada vägagi põhjalikud ja usaldusväärsed kasutajaprofiilid.

Seega on, miks ja kellega reeglites kokku leppida.

Ansipi kontot me odnoklassniki.ru lehel näha ei saa

Eurovolinik Ansip ise on teatavasti olnud aktiivne sellises sotsiaalvõrgustikus nagu Twitter. Küsimusele, kas ta usaldaks oma andmed ka sellistele Lasnamäel ja Ida-Virumaal – suurest Venemaast rääkimata – väga populaarsetele võrgustikele nagu odnoklassniki.ru või vkotankte.ru, on vastus kindlalt eitav.

«Mina oma kontot kindlalt seal ei ava. See on inimeste enda otsustada, kus nad oma andmeid hoiavad, ning on Eesti andmekaitse inspektsiooni hinnata, kuivõrd hästi on Eesti inimeste andmed kolmandates riikides kaitstud. Kui Eesti andmekaitse inspektsioon leiab, et mingitel platvormidel pole Eesti inimeste andmed piisavalt hästi kaitstud, siis võib alustada vastavaid protsesse,» tõdes Ansip.

Paraku selles küsimuses Ansip eksib – selgub, et Euroopa Liidust väljas asuvate keskkondadega liitujaid ei kaitse praeguste seaduste järgi näiteks andmevarguse puhul ka inspektsioon mitte.  «Teie nimetatud teenusepakkujate kasutamine on iga inimese enda valik. Inspektsioon saab otseselt või kaudselt mõjutada sotsiaalmeedia võrgustikke, mille domeenid on registreeritud Euroopa Liidus,» tõdes inspektsiooni arendusdirektor Kaja Puusepp.

Küll aga võeti aprillis vastu uus ELi andmekaitsemäärus, mille järgi kõik Euroopas teenust pakkuvad ettevõtted peavad ELi reegleid täitma. Seega, kõik mis puutub oma andmete jagamise tagajärgi Euroopa Liidu, USA ja Kanada väliste riikide veebiteenustega, paistab praegu veel olevat olevat iga inimese enda mure – Eesti ega Euroopa Liit neid ei aita.

1,5 miljardit internetikasutajat juurde

Mis puutub interneti kättesaadavust maailmas laiemalt, siis on G7 eesmärk on ambitsioonikas – tuua online’i aastaks 2020 täiendavalt 1,5 miljardit inimest.

«Kui meil on praegu enam kui kolm miljardit inimest internetis, siis paraku tuleb öelda, et neli miljardit ei ole,» sõnas Andrus Ansip.

Positiivse külje poolelt on Aafrikal võimalik hoiduda nendest vigadest, mida meie oleme teinud Euroopas – oleme lasknud tekkida fragmenteeritusel. Selle asemel, et meil oleks ühtne turg enam kui 500 miljoni ostujõulise tarbijaga, on meil Ansipi sõnul 28 suhteliselt tagasihoidlikku väikest turukest.

Ansip oli ka see, kes tegi ettepaneku luua Aafrika liidu juurde e-valitsemise akadeemia – aafriklased usaldavad oma inimestelt tulenevat nõuannet märksa enam kui seda, mis tuleb suurkorporatsioonidelt.

«E-valitsemine, see on usaldusväärsem keskkond, see on üks korruptsiooni vähendamise meetmetest, see suurendab inimeste osalust, kindlustab demokraatia arengut,» sõnas Ansip. «See, millega meie Eestis oleme tegelenud, sellega tuleks tegeleda nüüd arenevates riikides igal pool.»

Ansip tunnistas, et Aafrikas on riike – näiteks Keenia ja Botswana –, mis on IT arengult olnud väga tõhusad. Veelgi enam: näiteks Indias on väga hästi õnnestunud digitaalse identiteedi andmine oma elanikele – selle on saanud ligi 900 miljonit inimest. «Aga kui me vaatame, kui vaevaliselt on läinud biomeetrilise ja digitaalse informatsiooni kogumine näiteks Euroopa Liitu tulnud põgenike kohta, siis üleolekuks ei ole meil väga palju põhjust.»

«Ma tahaks midagi väga teha, et need 1,5 miljardit inimest saaksid aastaks 2020 internetiga liituda,» võttis Ansip jutuajamise kokku. Arenevate riikide ühendamisel internetiga kehtib indeks: 10 protsenti rohkem internetti tähendab 1,4 protsenti majanduskasvu.

IKT-ministrite kokkusaamisele järgneb nüüd 26.–27. mail samade riikide liidrite kohtumine Jaapanis, et muu hulgas kõiki neid küsimusi arutada.