Kõik riigiveebid ja -äpid peavad varsti arvestama pimedate ja kurtidega

Riigikogu veeb arvestab juba puudega inimestega Foto: Kuvatõmmis

Euroopa parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad leppisid sel nädalal kokku kogu euroliitu hõlmavates eeskirjades, mille panevad avalikele asutustele kohustuse muuta kõik nende veebisaidid ja mobiiliäpid kasutatavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Direktiiv puudutab avaliku sektori asutusi, sealhulgas kohtute ja politseijaoskondade, riiklike haiglate ning ülikoolide ja raamatukogude veebisaite ja mobiiliäppe. «See lihtsustab kõikide kodanike, eelkõige pimedate, vaegkuuljate, kurtide, vaegnägijate ja tegutsemispuudega inimeste juurdepääsu avaliku sektori asutustele,» teatas Euroopa Komisjon.

Direktiiviga määratakse näiteks, et veebis ja äppides avaldatud piltidele tuleks lisada ka asjakohane tekst ja et veebisaite peaks saama sirvida ilma hiireta, mille kasutamine võib teatavate puuete puhul olla keeruline. Erandina ei puuduta uued eeskirjad ringhäälinguorganisatsioone ja otseülekannete veebisaite.

Pärast sel nädalal saavutatud poliitilist kokkulepet peavad Euroopa Parlament ja nõukogu direktiivi teksti veel ametlikult heaks kiitma. Seejärel avaldatakse kokkuleppe tekst Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub ametlikult. Liikmesriikidele antakse 21 kuud kokkuleppe teksti ülevõtmiseks siseriiklikesse õigusaktidesse.

Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi sõnul peaks internet olema kõigile kättesaadav ja sellest ei tohi miljoneid eurooplasi sellest ilma jätta.

«Kokkulepe on oluline samm digitaalse ühtse turu suunas, mille eesmärk on kõrvaldada kõik takistused, mis ei luba eurooplastel digitaalse maailma võimalusi täielikult ära kasutada,» ütles Ansip.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther H. Oettinger lisas, et on lubamatu, et miljonid Euroopa kodanikud on digitaalühiskonna arengust kõrvale jäänud. Äsja sõlmitud kokkuleppe eesmärk on tema sõnul tagada, et kõikidel oleks võrdsed võimalused kasutada interneti ja mobiiliäppide pakutavaid eeliseid, osaleda täisväärtuslikumalt ühiskondlikus elus ning saada veelgi iseseisvamaks.

Euroopa Liidus elab praegu umbes 80 miljonit puudega inimest. Kuna ELi elanikkond vananeb, peaks puudega inimeste arv prognooside kohaselt kasvama 2020. aastaks 120 miljonini.