Eesti on valmis olema isesõitvate autode katsepolügooniks

Google'i isejuhtiv Lexus

FOTO: TONY AVELAR/AP

Eesti ei näe probleemi pakkumaks oma teid üle maailma hetkel hoogsalt arendatavate isesõitvate autode katsebaasiks.  

«Isesõitvate autode katsetamist saab ka Eestis teha, kuna sõidukite ja nende käitumise  eest vastutab sel juhul tootjatehas. Enne liiklusesse lubamist peab tootja suutma veenda maanteeametit nende sõidukite ohutuses,» ütles Postimehele maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Tulevikus on Vahtra sõnul kõige suurem probleem isesõitvate autode korral vastuse küsimus - kes vastutab liikluseeskirjade täitmise ja halvimal juhul liiklusõnnetuse eest.

«Seda probleemi ei ole veel kuskil maailmas suudetud lahendada. Kindlasti eeldab isesõitvate autode vastutuse määratlemine Eestis liiklusseaduse täiendamist,» märkis ta.

Hetkel on kogemusi isesõitvate sõidukitega  riikide tasemel liiga  vähe, et neile konkreetsed tehnilised nõuded kehtestada. Kuid üldiselt tehnilise poole pealt maanteeamet suurt probleemi ei näe.

«Juba praegu on liikluses osaliselt isesõitvad sõidukid, millest osad funktsioonid on osadel autodel kohustuslikud ja seetõttu ka reguleeritud nagu näiteks sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, hädapidurdussüsteemid. Lisaks on veel tootjate poolt autodele vabatahtlikult paigaldatud parkimisabi-, pikivahehoidmise süsteeme,» ütles Jürgo Vahtra.

Mercedese isejuhtivate autode kontseptsioon (AP)

FOTO: JENS MEYER/AP

Google on juba aastaid testinud oma isesõitvaid autosid mitmes USA osariigis Lexustega ning äsja sõlmiti koostöölepe Fiat Chrysleriga. Ka sõidujagamisteenused Uber ja Lyft on isejuhtivaid autosid testimas, neist esimene on asutanud selleks oma arendusüksuse ja teine teeb koostööd General Motorsiga, et juba järgmise 12 kuu jooksul asuda testima Opel e-Amperat. Tesla Motors on lubanud esimese inimjuhita auto USA teedele tuua juba 2-3 aastaga.

Eestis arendatakse samuti isejuhtivaid sõidukeid - Trackdrone OÜ töötab koostöös maaülikooliga välja isesõitvat mehitamata traktorit, mis hakkab tegema lihtsamaid aia- ja heakorratöid ning talvel lund lükkama. Plaan on hiljemalt järgmise aasta alguses tarnida valmis toode esimestele broneerijatele.

Statistika kohaselt on isejuhtivad autod oluliselt turvalisemad liiklusvahendid kui inimjuhitavad autod.

Google on juba aastaid testinud oma isesõitvaid autosid mitmes USA osariigis Lexustega ning äsja sõlmiti koostöölepe Fiat Chrysleriga. Ka sõidujagamisteenused Uber ja Lyft on isejuhtivaid autosid testimas, neist esimene on asutanud selleks oma arendusüksuse ja teine teeb koostööd General Motorsiga, et juba järgmise 12 kuu jooksul asuda testima Opel e-Amperat. Tesla Motors on lubanud esimese inimjuhita auto USA teedele tuua juba 2-3 aastaga. Autotootjate liit Renault-Nissan teatas, et plaanib 2020. aastaks oma mudelivalikusse lisada vähemalt 10 isejuhtivat sõidukit. Selliseid näiteid on kümneid...

Eestis arendatakse samuti isejuhtivaid sõidukeid - Trackdrone OÜ töötab koostöös maaülikooliga välja isesõitvat mehitamata traktorit, mis hakkab tegema lihtsamaid aia- ja heakorratöid ning talvel lund lükkama. Plaan hiljemalt järgmise aasta alguses tarnida valmis toode esimestele broneerijatele.

Statistika kohaselt on isejuhtivad autod oluliselt turvalisemad liiklusvahendid kui inimjuhitavad autod.

Koplil on konkreetsem idee

Tallinna linnavolikogu korraldatud innovaatiliste lahenduste ideekonkursi võitjaks osutus möödunud aastal aga projekt, mis näeb mõnevõrra räsitud seisus Kopli liinide muutmist isejuhtivate autode katsepiirkonnaks. Idee kannab nime «Isesõitvate autode pilootprojekt» ja selle autoriks on Kristjan Salumaa.

«Võidutöö puhul on kindlasti tegemist tulevikku suunatud projektiga, mille teostatavuse võimalikkust tuleks vaadata 15 aasta perspektiivis,» täpsustas Tallinna linnavalitsuse ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Mutli. Mutli sõnul on isesõitev auto tehnoloogiline uuendus, mis muudab jäädavalt ühiskonda, ja Tallinn võiks siin olla teenäitajaks miks mitte lausa Euroopa mastaabis.

Tagasi üles