Eestisse luuakse esimene vesinikkütuse jaam

Järjest enam tootjaid tulevad välja vesinikul sõitvate autode ja bussidega. Foto: MARIO ANZUONI/REUTERS

Tartu ülikooli keemia instituut ja projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene alustavad koostööd tulevikukütuse vesiniku tootmise arendamiseks, et 2018. aasta lõpus rajatakse Pärnusse Eesti esimene vesiniku tankla ja tootmisjaam. 

Tartu ülikooli keemia instituudi direktor Enn Lust ütles, et Eesti esimene vesinikkütuse tankla ja tootmiskompleks rajatakse Pärnusse, kuna seda läbib Via Baltica maantee.

Pärnu kaugemaks plaaniks on luua emissioonivaba ühistransport. Momendil kavatsetakse hankida vesinikul töötavad bussid ning ehitada nende kasutamiseks vesiniku tootmisjaam, salvesti ja universaalne vesinikutankla.

Plaanis on rakendada unikaalseid lahendusi, mis võimaldavad tankida vesinikuga busse ja tavasõidukeid. Vesinikbussid- ja auto on masinad, mille paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikumapanev elekter.

Lust kirjeldas, et TÜ keemia instituudi esmaseks ülesandeks on kompleksse elektrienergia tootmise, salvestamise ja vee elektrolüüsimise ning vesiniku salvestamise lahenduste väljatöötamise nõustamine ning mõningate materjalide, energiasalvestite või elektrolüüserite prototüüpide testimine ja ühildamine terviklikuks vesinikkütuse kompleksiks.

Lusti sõnul soovitakse antud projekti tulemusena tulevikus lahendada mitu olulist probleemi. Arvestades Eesti energiamajanduse arengukava koostamise arutelul selgunut, on Eestil tõsised raskused nn taastuvate transpordikütuste tootmisel vastavalt Euroopa Komisjoni 20/20/20 eesmärkidele.

Seega võiks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel ja selle kasutamine Pärnu vesiniku infrastruktuuri arendamise projektis ning hiljem kogu Eestis, aga samuti elektrolüüsitud vesinikuga biometaani kütteväärtuse tõstmine ning kasutamine transpordivahendites leevendada «taastuvate» transpordikütuste tootmise puudujääki Eestis.

Samuti aitab projekt täita 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil 195 riigi poolt sõlmitud õiguslikult siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe eesmärke.

Tartu ülikool ja NT Bene OÜ allkirjastasid koostöölepingu uuenduslikus valdkonnas uurimistöö tegemiseks ja projekti «H2Nodes – Euroopa vesinikutanklate võrgustiku arendamine, mis aktiveerib kohaliku nõudluse ja loob uued taristuga kaasnevad väärtusahelad» väljaarendamiseks.

Projekt on osa Euroopa Liidus väljaarendatavast transpordi võrgust, mis koosneb kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist nimetusega TEN-T (Trans-European Transport Network) ja on osa transpordikoridorist nimetusega North Sea-Baltic Core Network Corridor. Euroopas on taolisi lahendusi alla 200.