Tesla vs. Mercedes: kumma «S» on parem?

Mercedes vs Tesla Foto: Autoleht

Duell 100 000 eurost ülalpool: Mercedes-Benz S-klass Saksamaalt kohtub Tesla Model S-iga Ameerikast. Bensiin vs. elekter; vana olija vs. uus tulija Eesti teedel – nii kiiretel, kurvilistel kui ka konarlikel. Kumb võidab?

Autoleht testis lugejate ettepanekul kahte sarnast autot, mõlemad nelikveolised: Tesla Model S P85D ning Mercedes-Benz S 500 4Matic L. Kahtlematult pole tegemist päris sama klassi autodega, kuid  Teslat kiputakse sageli kõrvutama just S-klassi kui n-ö vana maailma etalontasemega. Toogem siinkohal välja vaid väikese osas testitulemustest, täispikkuses on neid võimalik lugeda juba värskes Autolehes.

Vaieldamatu aluse nende võrdlemiseks sarnane hind - mõlemat saab osta sõltuvalt varustusest vahemikus 80 000 kuni 140 000 eurot.

Mis puutub kiirusesse ja kiirendusse, siis on Tesla lubanud, et tema aeglaseid autosid ei tee. Firma kangeim mudel P85D peidab endas kaht elektrimootorit koguvõimsusega 700 hobujõudu ja pöördemomendiga 930 Nm. Tootja lubab sprinti «sajani» hullumeelse 3,3 sekundi jooksul.

Kogu selle põrguvärgi vallapäästmiseks tuleb esmalt aktiveerida sõidurežiim Insane  ja mõlemad pedaalid korraga põhja vajutada. Piduripedaali päästmisel hüppab nelikveoline elektromobiil paigalt ja saavutab väheste meetrite jooksul maksimumkiirenduse, mis surub sõitjad väga valusalt istmesse. Kiirus 100 km/h saabub 4,2 sekundiga. Austusväärne aeg, eriti kui arvestada sõiduki 2,2 tonni ületavat tühimassi.

Oli  algusest peale selge, et S 500 siin võistelda ei suuda. 5,2sekundilise kiirendusajaga kaotas 455hobujõuline «sakslane» Teslale lausa sekundiga ja nii suur vahe on autos olles ka selgelt tunda.

Juhitavuse osas lasid vedrustus ja raskemaks reguleeritud rool lasevad Teslal läbi kurvide tuhiseda, nagu auto ei kaalukski üle 2,2 tonni. Raskuskese tundus väga madal, kere praktiliselt ei kaldu ning 930 njuutonmeetrit rebivad auto kurvist välja brutaalse efektiivsusega. S-klass käitus samal kurvilisel teelõigul hoopis teisiti - väleda Tesla järel tundus kiirus kurvis väiksem, ent spidomeetrit kiigates saab selgeks, kuidas S-klass oskab tunnetust petta: auto tundub tegelikust kiirusest palju aeglasem, samas kui Tesla toob kiiruse juhile n-ö palju lähemale.

Mugavusest rääkides on S-klassi Mercedes ebasoodne vastane peaaegu igale autole planeedil. Selguski, et «ameeriklase» esiistmed ei paku näiteks sellist mugavust ega lisavõimalusi nagu S-klassi tugitoolid. Peaaegu et kohatuks osutub võrdlus tagaistmel ja toob meelde alguses mainitud klassivahe: autod erinevad ses suhtes mitte vaid ühe, vaid lausa kahe suurusklassi võrra. Vähemalt sama halvasti läks Teslal sõitjateni kostuva müra ja sisemuse luksuse osas.

Ligemale 200-kilomeetrine proovisõit, mis kulges linnas, küla vahel ja „kiirteel”, andis Mercedese keskmiseks energiakuluks 11,9 liitrit ja Teslal 23,7 kilovatttundi saja kilomeetri kohta. Rahas väljendudes tähendab see ligemale kümneeurost vahet Tesla kasuks – iga 100 kilomeetri kohta.

Testi lõpus näitas Model S sõiduulatuseks veel 116 kilomeetrit, mis annab auto usutavaks ja reaalseks sõiduulatuseks ühe laadimisega umbes 350 kilomeetrit, aeglasemalt ja rohkem linnas sõites umbes 400 kilomeetrit. Sama testidistantsi läbinud S 500 näitas kütusevaruks veel umbes 50 liitrit ja kalkuleeris sõiduulatuseks 333 kilomeetrit.

Autolehe hinnangul tõestas Mercedese ja Tesla lipulaeva kohtumine seda, mida algusest peale prognoositi:  ehkki autod on väga erinevat masti, on mõlemal oma trumbid. Tesla on kallivõitu elektri-dragster, millega on väga odav sõita, Mercedes kujutab endast terviklikult õnnestunud luksussedaani, mis ei tunne sõna «odav» üheski punktis.