Prantsuse Lady Data: aastast 2020 peavad kõik prantslased tulusid deklareerima veebis

Prantsuse digiminister Axelle Lemaire

FOTO: JUSS SASKA

Üle kahe aasta Prantsuse digiministri ametis olnud Axelle Lemaire näeb, et Prantsusmaa edusammud e-tuludeklaratsiooni vallas on Eestiga täiesti võrreldaval tasemel – näiteks aastast 2020 peavad kõik prantslased oma tuludeklaratsiooni veebis esitama. 

«Alles paar nädalat tagasi tutvustas üks start-up justiitsministeeriumis juristidele ja õigusnõunikele, kuidas suurandmeid saaks kasutada. Nende sõnum oli väga lihtne: me [Prantsuse riigina] kas kaome täielikult pildist või õpime integreerima uuendusi,» rääkis täna Tallinnas toimuvat rahvusvahelist e-valitsemise konverentsi külastanud Prantsuse digiminister Axelle Lemaire, keda prantslased on hakanud tema suurandmete avalikustamisega seotud algatuste pärast ka Lady Dataks kutsuma.

Just suurandmed ja nende kasutamine avalikuks hüvanguks on Kanada päritolu digiministri suurimaks südameasjaks. Lemaire'i sõnul on Prantsusmaa justkui läbi viimas uut revolutsiooni, kuid sel korral käib jutt digirevolutsioonist. «Ma usun, et andmed on meie ühiskonna arengu uueks kütuseks,» põhjendas ta. 

Aastaks 2021 loodab digiminister, et 25 miljardi euro suurune investeering teeb Prantsusmaast kõige võimsama internetiühendusega riigi, mille eelistest saaks kasu ükskõik millisest riigist pärit idufirma, hoolimata andmekogude suurustest, mida nad hakkavad oma rakendustes kasutama. «Meil on juba tuhandeid idufirmasid ja inkubaatoreid üle riigi. Riskikapitali investeeringud Prantsusmaal tegutsevatesse idufirmadesse on viimase aastaga kahekordistunud,» kirjeldas Prantsuse digiminister seniseid arenguid.

Samas alles paar kuud tagasi ületas meediakünnise uudis sellest, kuidas Londonist alguse saanud suuremate linnade ühistranspordiäpi Citymapper loojad on pööranud tülli Pariisi linna transpordiettevõttega RATP, mis keeldus neile enam oma andmeid edastamast, sest idufirma rakendus osutus populaarsemaks kui RATPi enda oma.

«Seal on küsimus ennekõike selles, kuidas munitsipaalettevõtted saaksid oma andmete jagamisel püsida konkurentsis erasektori algatustega, kui tegemist on mingi aspektiga, mis seni on olnud nende konkurentsieeliseks,» selgitas Lemaire. Küll aga lisas ta, et seoses tema enda algatatud seadusmuudatustega, mis puudutavad just suurandmete avalikustamist, jääb tõenäoliselt õigus selles vaidluses Citymapperile.

Mis aga puudutab Eestit, siis tunnistab Lemaire, et veel seitse-kaheksa aastat tagasi oli temagi arusaam Eestist kui odava tööjõuga maast, kuhu ettevõtted tulevad soodsa maksukeskkonna pärast. «Täna aitab aga juba Eesti nimi [Estonia vs. e-Estonia] seostada seda e-riigiga ja Prantsusmaal oleme seisukohal, et kuigi tegemist on väikese riigiga, on see kasvanud suureks just tänu oma digitaalsele arengule,» märkis Lemaire.

Ta lisas, et Eesti on teistele - füüsiliselt suurematele riikidele nii rahvastiku kui pindala poolest - e-valitsemise laboriks, kuna riigi väiksus võimaldab katsetada innovaatilisi lahendusi märksa lihtsamalt kui 66 miljoni elanikuga multikultuursel Prantsusmaal, kus traditsioonidel on ka täna veel väga suur jõud. «Samas on aga meie e-valitsemise väljakutsed täpselt samad, mis Eestil,» tähendas Lemaire.

Kui aga rääkida e-residentsuse ja kahe-minuti-tuludeklaratsiooni ideede ülevõtmist ka Prantsusmaa-suuruses riigis, rõhutab digiminister, et Prantsusmaa on oma e-maksuameti keskkonda arendanud juba 2000. aastast ja see on üks algatus, mille pärast ta tunneb suurt rahulolu. «Aastaks 2020 on kõigil prantslastel kohustus esitada oma tuludeklaratsioon elektroonselt,» märkis Lemaire.

Ta lisas, et suurim väljakutse praegu ongi selles, et kõik prantslased teaksid, kuidas see täpselt käib - ja selle all ei pea ta silmas ainult eakamaid inimesi, kes elavad näiteks maapiirkondades, vaid ka erivajadustega inimesi.

Prantsusmaa on üks neist vähestest riikidest maailmas, kus on olemas digiministri ametikoht. «Tänased väljakutsed on järjest seotud digivaldkonna arengutega - vahet ei ole, kas jutt käib põllumajandus-, tööstus- või haridussektorist - ja selline ekspertiis puudus,» selgitas Lemaire.

Tagasi üles