Eesti Liikluskindlustuse Fond kritiseerib tee valdajate ja hooldajate tegevust, hinnates põhjendamatuks olukorda, kus pika aja jooksul ei suudeta tagada minimaalselt ohutuid liiklustingimusi ning seatakse ohtu liiklejate tervis ja vara.
Liikluskindlustuse fond kritiseerib kehva teehooldust
14. jaanuar 2011, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits ütles BNSile, et fond tahab teemale tähelepanu juhtida, et olukord muutuks. «Nii teemale tähelepanu juhtimise kui ka võimalike tulevikus esitatavate nõuete eesmärk on tagada olukord, kus tee valdajad ja hooldajad tajuvad enda tegevusega kaasnevat vastutust, järgivad kehtestatud norme ning täidavad neile seatud kohustusi,» rääkis Ernits.
Tema sõnul on fondi idee hakata nõudeid pöörama tee hooldajate või valdajate vastu praegu väga algses staadiumis. «Kahjude hüvitamine on kindlustustegevuse tavapärane osa ja kindlustusandjate eesmärk ei ole kindlasti kannatanutele hüvitatud kahjude tee hooldajalt niiöelda tagasi küsimine,» märkis Ernits.
Ernitsa sõnul pole fondile teada konkreetseid juhtumeid, kus kindlustusandjad oleks kasko juhtumi puhul tee hooldajale või valdajale nõudeid esitanud. Samas on ta kuulnud
juhtumitest, kus seda on teinud eraisikud siis, kui kahju on tekkinud linnatänava ilmselge halva seisukorra tõttu või kui näiteks on tegemist olnud väga sügava löökauguga või lahtise kanalisatsioonikaevuga.
«Kui sellisesse juhtumisse sattunud sõidukil juhtub olema kaskokindlustus ning kahju hüvitatakse kaskokindlustuse lepingu alusel, siis läheb nõudeõigus tee valdaja vastu üle kahjud hüvitanud kindlustusandjale. Ei saa välistada, et selliseid nõudeid on tehtud, kuid kindlasti ei ole see igapäevane praktika,» lisas Ernits.
Kindlustusseltsi If kommunikatsioonijuht Heidi Vilu ütles BNSile, et lähiminevikus selliseid juhtumeid, kus nõue on pööratud teehooldaja vastu, ei ole.
Ka Ergo Kindlustus pole tänavuse talve halbadest teehooldusest põhjustatud kahjusid omavalitsustelt tagasi nõudnud. Löökaukudest läbisõitmisel tekkinud sõidukikahju nõuded, mis on pööratud tee valdaja vastu, moodustavad Ergo Kindlustuse ASi kommunikatsioonijuhi Anu Vahtra-Hellati sõnul kõigist liikluskahjudest üliväikese osa.
«Kahjusummad on jäänud 320-1600 euro piiresse. Kuid 2008. aastal oli juhtum, kus tähistamata ja puuduva kaevuluugiga kanalisatsioonikaevu sõitnud sõidukile tekkis kahju üle 100 000 krooni, mille olime sunnitud omavalitsuselt tagasi nõudma,» lisas ta.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustasid erakordsed lumeolud detsembris kokku üle 4400 liiklusõnnetuse, millega detsember lõi ühes kuus toimunud liiklusõnnetuste rekordi. Ka 2009. aasta detsembris oli Eestis lumi maas, liikluskindlustuse registri andmetel juhtus toona 2740 kindlustusjuhtumit.
Seni hoidis kõige õnnetusterohkema kuu rekordit mullune veebruar, mil registreeriti 3819 kindlustusjuhtumit. Siis oli olukord teedel ja tänavatel lume ja libeduse tõttu ligilähedane praegusele.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oli detsembri rohketes õnnetustes osa süüd ka teehooldajate ja valdajate tegematajätmistel.