Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keemiainstituudis kaitsti doktoritöö, mille baasilt plaanib instituut luua usaldusväärse, portfellisuuruse, kaasaskantava narkotesteri.
TTÜ loob uue kaasaskantava süljel põhineva narkotesti
Jekaterina Mazina näitas oma doktoritöös, et uue tehnoloogiaga saab teha usaldusväärset kiirtesti narkojoobe tuvastamiseks. Kapillaarelektroforeesi meetodiga saab narkojoobe kindlakstegemiseks kasutada patsiendi sülge, mida on võrreldes uriini või verega lihtne analüüsiks kätte saada.
Erinevalt praegu kasutatavatest kromato-mass-spektromeetrilistest meetoditest saab kapillaarelektroforeesi rakendamiseks luua kaasaskantava narkotesteri. Testrit saab kasutada kasvõi ööklubis või maanteeserval.
Mazina näitas oma doktoritöös, et valitud kapillaarelektroforeesi tehnoloogia on paindlik, lubades analüüsida lihtsalt ja kiiresti enimlevinud keelatud aineid. Samuti saab sel viisil tuvastada nii kasutatud narkootikume kui ka määrata narkojoobe astet.
Mõlema tuvastamine ühe testiga toob kaasa suure muutuse. Praegu peab narkootikumi tuvastamiseks ja narkojoobe astme määramiseks tegema kaks erinevat testi. Mazina töö näitas aga, et seda on võimalik teha ka ühe testiga.
Praegune narkojoobe tuvastamise protseduur koosneb kahest osast: kohapeal kasutatavate lihtsate testritega püütakse tuvastada võimalikke narkojoobes isikuid, et seejärel nendelt võetud analüüsid laborisse uurimiseks saata. Kui esimene faas on vale-positiivsete ja vale-negatiivsete tulemuste suure hulga tõttu sageli ebatäpne, siis probleeme on ka laboritestidega. Ehkki labor suudab tuvastada keelatud ainete olemasolu, on see protseduur ajamahukas ning juriidilisi protseduure ei saa enne tulemuste saamist alustada.
Aeg on aga narkojoobe tuvastamisel kriitiline faktor. Narkootiliste ainete tuvastamisaeg on väga lühike (nt. GHB-l ja marihuaanal kuni 5 tundi peale tarbimist nii veres kui ka süljes).