Lammas Dolly tähistaks kahekümnendat sünnipäeva

Foto on illustratiivne.

FOTO: AFP/SCANPIX

Tõenäoselt maailma kuulsaim lammas sündis ajal, mil kloonimine oli veel ennekõike ulmekirjanduse meelisteema. Praeguseks on sellest saanud vastuoluline nišiäri, kus lisaks tehnoloogiale on piiranguks vaid eetika.

Uudis Dolly sünnist tõi esile ühelt poolt rõõmuhüüdeid biotehnoloogia entusiastide leerist, teiselt poolt aga skeptikute vandenõuteooriaid võimaliku inimese kloonimise kohta. Peagi pärast Dolly sündi kuulis maailm juba esimesest kloonitud seast, lehmast, aga ka inimahvidest ja kaamelitest. Uue tehnoloogiaga seostusid aina suuremad lootused, aga ka hirmud. Nüüdseks on selge, et suurt revolutsiooni Dolly endaga kaasa ei toonud. Küll aga on kloonimine eraldi tööstusharuna vaikselt kanda kinnitamas ja maailmas elab praegu rohkem kloonitud loomi kui kunagi varem – sigadest koerteni. 

Teema vastuolulisus ei ole kuhugi kadunud. Eetiliselt kõige konfliktsem – tervete inimeste kloonimine – on enamikus maailma riikides selgelt keelatud, aga mitmel pool uuritakse üksikute organite ja kudede kloonimise väljavaadet, mis võimaldaks leida haigetele kergesti omaksvõetavaid doonorkudesid ning võiks seega leida laialdast rakendust meditsiinis. «Jumalat mängivate teadlaste» hirm on siiski levinud: uurimisprojektide rahastamine on aja jooksul vähenenud ja nii ei ole ühtegi inimorganite kloonimist siiani tehtud. Küll aga on mitmed teadlased väljendanud valmidust ka inimestega katsetada – kui seadused seda vaid võimaldaks.

Tagasi üles