Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2016/07/04/5576927t1hc328.jpg)
Tõenäoselt maailma kuulsaim lammas sündis ajal, mil kloonimine oli veel ennekõike ulmekirjanduse meelisteema. Praeguseks on sellest saanud vastuoluline nišiäri, kus lisaks tehnoloogiale on piiranguks vaid eetika.
Uudis Dolly sünnist tõi esile ühelt poolt rõõmuhüüdeid biotehnoloogia entusiastide leerist, teiselt poolt aga skeptikute vandenõuteooriaid võimaliku inimese kloonimise kohta. Peagi pärast Dolly sündi kuulis maailm juba esimesest kloonitud seast, lehmast, aga ka inimahvidest ja kaamelitest. Uue tehnoloogiaga seostusid aina suuremad lootused, aga ka hirmud. Nüüdseks on selge, et suurt revolutsiooni Dolly endaga kaasa ei toonud. Küll aga on kloonimine eraldi tööstusharuna vaikselt kanda kinnitamas ja maailmas elab praegu rohkem kloonitud loomi kui kunagi varem – sigadest koerteni.