Kuigi Alam-Saksi liidumaa on võtnud Volkswageni brändi juhi Herbert Diessi tegevuse kriminaaluurimise alla, ei plaani ta oma ametipostilt tagasi astuda, kirjutab Saksamaa päevaleht Süddeutsche Zeitung.
Kriminaaluurimise alla sattunud Volkswageni brändi juht ei kavatse tagasi astuda
Juunis algatas Alam-Saksi prokuratuur Volkswageni diisliskandaali puudutava kriminaaluurimise. Täpsemalt soovivad võimud teada, kas VW tippjuhid andsid aktsionäridele õigeaegselt teada diiselmootoriga autode emissioonipettusest tulenevast finantskahjust.
Volkswageni suuromanikeks on selle asutanud Porsche ja Piechi perekonnad, Alam-Saksi liidumaa ning Qatari riik.
Diessi kõrval uuritakse ka teisi Volkswageni praeguseid ja endisi tippjuhte. Lisaks Diessile on neist seni avalikult mainitud vaid VW kontserni endise juhi Martin Winterkorni nime.
Kui Winterkorn oli Volkswagenis töötanud juba aastaid ning ettevõtte enda tunnistuste järgi sai pettusest teada juba 2014. aasta mais, siis Diess läks BMWst Volkswageni palgale alles 2015. aasta juulis. Sel ajal uskus autotootja veel, et USA tagasikutsumiste maksumuseks kujuneb kuni 100 miljonit dollarit ehk see ei ületa varasemat kompensatsioonirekordit. Tänaseks on teada, et ainuüksi USA omanikele kompensatsioonide maksmisele peab ettevõte panustama umbkaudu 10 miljardit dollarit.
Diess ütles Süddeutsche Zeitungile, et ta oli väga üllatunud, et ta on kriminaaluurimise alla sattunud. Samas ei kahetse ta BMWst lahkumist, olgugi, et diislikriisi lahendamine võtab poole tema tööajast.
Volkswagen tunnistas eelmisel aastal, et installeeris mõnedele diiselmudelitele tarkvara, mille abil oli autodel võimalik nii USA kui ka mitmete teiste riikide ametlikest emissioonitestidest läbi saada. Tegelikkuses olid sõidukite vastavad heitgaasinäitajad aga lubatud normidest pea 40 korda kõrgemal tasemel.
Kokku on Volkswagen emissiooninäitajaid võltsinud vähemalt 11 miljonil autol. Euroopas on lubatud viia selle aasta lõpuks emissiooninäitajad normidega vastavusse kokku 8,5 miljonil diiselkütusega sõitval autol.