Peagi võib koita päev, mil saate oma arvuti ajalehe kombel rulli keerata ja taskusse pista, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
Painduva ekraaniga seadmed ei pruugi olla mägede taga
21. jaanuar 2011, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektroonikaettevõte Hewlett-Packard loodab aasta lõpus USA armeele üle anda kaasaskantava kergekaalulise painduva ekraaniga seadme näidise, mille ekraan ei purune ja mida on võimalik digitaalsete kaartide ja muude andmete vaatamiseks kasutada.
HP prototüüp võib olla üks esimesi painduva ekraaniga elektroonikatooteid.
Jäiga klaaspinna piiridest vabanemine võib ühel päeval aidata disaineritel luua painduvaid ekraane, mida saab kanda riietel, panna tapeedina seinale või ehitada lugereid, mida saab ajalehe kombel rulli keerata.
USA Arizona osariigi ülikooli paindekraanide keskuse teadlase Nick Colaneri sõnul saab tegelikult paigaldada ekraane asjadele, kuhu me nende paigaldamist tavaliselt ette ei kujuta. Ta toob näiteks märkmepaberid, mis võiksid olla ka hoopis õhukesed ekraanid.
HP Palo Alto arenduskeskuse direktori Carl Taussigi sõnul tulevad enne turule suurte paindekraanidega arvutid ja nutitelefonid, mis kaaluvad vähem ning kestavad tänastest mudelitest kauem.
Taussigi sõnul ei purune plastik erinevalt klaasist põrandale kukkudes ning eksperdid on plastikekraanidele ammu ennustanud suurt tulevikku.
USA kaitseministeerium on rahastanud projekte, mille tulemiks peaks olema kerge painduv ekraan, mida sõdurid saaksid lahinguolukorras kasutada. Arvutitootjad ja elektroonikafirmad töötavad hetkel kommertsrakenduste kallal.
Kuid see ülesanne ei ole kerge. Räniorus asuv ettevõtte Plastic Logic näitas painduva ekraaniga lugeri prototüüpi eelmisel aastal, kuid teatas seejärel, et selle müügiletulek lükkub määramatuks ajaks edasi.
Enamuste tänaste sülearvutite juures kasutatavate vedelkristallide koostisosad nõuavad üldjuhul pildi moondumise vältimiseks jäika klaasi.
Tavaekraanid sõltuvad pooljuhtidest, mis paiknevad ekraani sees ning mille töötemperatuur on piisav plastikmaterjali sulamiseks.
Taussig töötab koos kolleegidega polümeerkile kallal, mis oleks klaasist kergem ja õhem ning mida oleks võimalik rulli keerata .
Teadlaste arendatav meetod on sarnane ajalehtede trükkimisel kasutatava paberi rullidega.
Protsess saab alguse plastikrullidest, mida on töödeldud metallikihtide ja teiste materjalidega. Plastmaterjal lastakse läbi pressi, mis trükib mikroskoopilise kolmedimensioonilise mustri, mida on võimalik söövitada, et luua kilele transistorid.
Seeläbi on võimalik luua infovahetus teise plastkihi elektriliselt laetud osakeste ehk dioodidega, mis seejärel võimaldavad teksti või pildi vaatamist.
Kuigi Taussigi sõnul ei ole seadmeid veel võimalik tööstuslikult toota, on ta veendunud, et võrreldes praeguste monitoride tootmisega on lahendus oluliselt odavam.
Colaneri ütles, et ekraanitootjad saaksid kasutada suuremat osa olemasolevat tehnikat.
Taussigi sõnul võib seade töötada näiteks ka väikeses vöörihmas oleva päikesepatarei toitel.
Tõenäoliselt on Colaneri sõnul esimestel tarbijatele mõeldud paindekraanidega arvutitel tänaste süle- ja tahvelarvutitega sarnane jäik raam.
Colaner selgitas, et kuigi loodud on painduv ekraan, ei ole teadlased veel suutnud luua painduvaid protsessoreid ja muid arvuti juures kasutatavaid elemente.