Kui ma seda lugu ette valmistama hakkasin, tuli kolleeg Kärt hommikul tööle üsna morni näoga. Öösel oli lukus trepikojast ära varastatud tema armas jalgratas. (Trepikojad ja keldrid, olgu nad nii lukus kui tahes, on paradoksaalselt kõige halvemad kohad ratta hoidmiseks. Kui varas sinna sisse pääseb, siis on palju aega segamatult rattalukku lõhkuda. Ma tean, olen nii trepikotta kui keldrisse jäetud rattast ilma jäänud.) Politseile tehtud avalduste järgi varastatakse 65 protsenti ratastest trepikodadest, keldritest või abihoonetest.
Tellijale
Nii need Eesti idufirmad sinu ratast kaitsevadki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärdi ratas oli kantud küll Bike-ID rattaregistrisse, aga tegemata oli jäänud üks oluline samm: rattakindlustus. Muidu võiks ta juba paari nädala pärast poodi uue kaharattalise järele minna, sest rattakindlustus oleks varastatud ratta turuhinna välja makstud.