/nginx/o/2016/07/14/5621469t1hd141.png)
Euroopa Komisjon avaldas täna selle aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli, milles Eesti asub sarnaselt eelmise aastaga 14. Kohal; tabeli liidriks on taas tõusnud Rootsi ja kõige kiiremini kasvav innovaator on Läti.
Eesti jääb innovatsiooninäitajate poolest alla Euroopa keskmise (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on Euroopa innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab ELi keskmist või on selle lähedal.
Eesti kuulub tabeli kohaselt nn mõõdukate innovaatorite hulka, kelle näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Samas rühmas on Eestist paremad tulemused Küprosel.
Kõige tagasihoidlikumad innovaatorid on Bulgaaria ja Rumeenia, kelle innovatsioonitase on ELi keskmisest oluliselt madalam.
Tabeli kohaselt on kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.
Eesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks.
Teisel kohal - Saksamaa järel - on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas, see tähendab, et Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sh seadmetesse ja masinatesse.
Komisjoni teatel on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.
«Juhtivad riigid ja piirkonnad toetavad innovatsiooni laiahaardeliselt: nii investeeringute, hariduse, paindlike töötingimuste kui ka selle kaudu, et tagavad riigiasutustes ettevõtlust ja innovatsiooni väärtustava suhtumise,» märkis teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas.
Lisaks innovatsiooni tulemustabelile avaldas komisjon täna ka piirkondliku innovatsiooni tulemustabeli, milles hinnatakse innovatsiooni tulemuslikkust Euroopa piirkondades, ning Innobaromeetri uuringu tulemused, mis näitavad viimase aja suundumusi ettevõtete innovatsiooniga seotud tegevuses ELi riikides ning Šveitsis ja USAs.