Miks lükatakse telefonialarmi edasi just üheksa minutit?

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhtuinimestel on raske end hommikul vara voodist välja ajada.
Õhtuinimestel on raske end hommikul vara voodist välja ajada. Foto: PantherMedia/Scanpix

Enamiku telefonialarmide tukastusrežiim (äratuskella kinni lükkamise asemel heliseb see hiljem uuesti) kestab üheksa minutit. Miks see aga nii on, küsis USA väljaanne Tech Insider. 

Tuleb välja, et üheksa minuti pikkune tukastus pärineb 1950ndatest aastatest, kui Ameerika firma General Electric-Telechron tõi 1956.aastal turule kellamudeli 7H241. Kella turustati tollal, kui maailma esimest inimlikku äratuskella, sest sel oli tukastusrežiim, mis lasi inimesel teatud aja edasi magada. Tukastusrežiimi pikkus olenes aga kella mehaanilistest omadustest ning üle 10-minutilist vahemikku peeti liiga pikaks, sest selle aja jooksul võis inimene taas sügavasse unne vajuda. Nii arvavadki eksperdid praegu, et tollased kellategijad seadistasid tukastusrežiimi umbes kümneks minutiks, ent ebatäpsuste tõttu oli see tegelikult pigem üheksa minuti poole.

Hiljem hakati aga juba digitaalseid kellasid tootma, mille puhul oleks saanud tukastusrežiimi täpseks seada. Tollased insenerid arvasid aga, et standard oligi üheksa minutit ning moodsamatele äratuskelladele seati samuti normiks üheksa minutit, selle vahega et ülejäänud sekundid jäeti ära. Seetõttu ongi enamikul äratuskelladest tukastusrežiim üheksa minuti pikkune ning see kandus üle ka telefonidesse.

Vaata kellade kohta videot siit:

Tagasi üles