Lootus leida senitundmatuid osakesi varises tolmuks

CERN-i osakeste kiirendi, mille andmete põhjal kahtlus osakeste olemasolust tekkis ja ka ümber lükatud sai.

FOTO: SCANPIX/REUTERS

Hiljuti CERN-i teadlaste välja käidud hüpotees prootonist 750 korda raskema osakese olemasolust osutus ennatlikuks, kinnitab suurema andmemahuga kontrolluuring.

Pärast poolt aastat osakestefüüsikute kogukonnas ringlenud kuulujutte ja spekulatsioone ning enam kui 500 teadustööd teatasid Suure Tuumaosakeste Põrguti kahe suurema eksperimendi kõneisikud, et senitundmatule üliraskele osakesele viitavad jäljed osutusid statistiliseks vingerpussiks.

Maailm, millega inimesed iga päev kokku puutuvad, koosneb vaid käputäiest osakestest. Neid suurel kiirusel, näiteks osakestekiirendis, kokku põrgatades on aga võimalik tekitada vallanduvast energiast terve osakeste loomaaed. Nüüdisaegses universumis on need samas ebastabiilsed ja lagunevad sedavõrd kiiresti, et nende olemasolu pole võimalik isegi otseselt kinnitada. Küll on võimalik uurida nende lagunemisprodukte ja selle põhjal siiski osakeste olemusest aimu saada. Nõnda kinnitati näiteks Higgsi bosoni olemasolu.

Tavamaailma loogika kohaselt haruharva juhtuvate sündmuste nägemine olukorras, kus põrgutatakse omavahel miljardeid ja miljardeid osakesi, pole sugugi sedavõrd erakordne. Osakestefüüsika maailmas peab leiu avastuseks kuulutamiseks küündima tõenäosus, et tegu on vaid juhuste kokkulangemisega, umbes 1:3,5 miljonist. Sellegipoolest laaditi juba ainuüksi eelretsenseerimata võrgukeskkonda ArXiv järgneva poole aasta jooksul enam kui 530 anomaaliale selgitust pakkuvat tööd.

Loe lähemalt Novaatori pikast artiklist.

Tagasi üles