Egiptuse püramiidid olid maailma esimesed pilvelõhkujad – 5000 aastat hiljem seisavad need ikka veel.
Kas pilvelõhkujad peavad kauem vastu kui püramiidid? (1)
10. august 2016, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise küsimuse esitas BBC Future. Pole kindel, sest juba praeguseks teame näiteid, kus pilvelõhkujad on kokku varisenud. Üks neist näiteks Soulis, 1995.aastal, kui sealne Sampoongi kaubanduskeskus kokku kukkus. Erinevalt püramiididest on kokku kukkunud hoopiski neid ehitanud tsivilisatsioonid.
5000 aastat pärast püramiidide ehitamist räägitakse aga hoopiski esimese miilipikkuse hoone ehitamisest, iseasi, kas see peagi ka võimalik on. Igal juhul muutuvad ülikõrged pilvelõhkujad aga üha tavalisemaks.
Siiski peavad need võimsad hooned vastu pidama lugematutele ilmastikutingimustele, alustades äikesetormidest ning lõpetades üle 160 km tunnis puhuvate tuultega, rääkimata gravitatsiooni mõjust ehitiste püsimisele. Kuidas aga püramiidid kõige selle taustal nii kauaks püsti jäänud on?
Püramiide aastakümneid uurinud, Pennsylvania ülikooli professor Donald Redford ütles BBC-le, et osaliselt räägib sõnul püramiidide kasuks tõsiasi, et egiptlased ei teadnud tegelikult täpselt, millega nad hakkama said. Nii rakendati ehitiste puhul vahel inseneriteadust vahel liigseltki, sest ehkki egiptlased mõistsid sammaste kasulikkust, ei tabanud nad, et need hoiavad üleval ka katust, tänu millele ehitati püramiide igaks juhuks suur hulk lisaseinu.
Teine võimalik selgitus peitub nende suuruses. Püramiidid meenutavad hoonete asemel pigem hiiglaslikke tehismägesid, mis mahutavad ligi kuus miljonit kivi. Arvestades seda, et kivide endi vanus ulatub 50 miljoni lähedale, on 5000 aastat lapsemäng.
Kui nüüd püramiide võrrelda maailma praeguse kõrgeima hoonega, 829.8 meerise Dubais asuva Burj Khalīfah'ga, selgub, et see on ehitatud «üksnes»110 000 tonnist betoonist ning 39 000 tonnist terasest, ehkki hoone kõrgus on püramiidide omast kuus korda kõrgem. BBC toob välja, et kui püramiidid ehitati igavese püsimise eesmärgiga, siis praeguste hoonete puhul see enam prioriteet ei ole ning pigem keskendutakse maja praktilisusele.
Uute hoonete pikale kestvusele ei aita kaasa ka tõsiasi, et nende tipud ulatuvad pilvedesse – see tähendab aga sadu aastaid vihma, tuuli ja torme. Sealjuures on just tuul hoonete püsivuse juures märkimisväärse mõjuga, mida kõrgemale aga minna, seda tugevamaks ja kiiremaks tuuled muutuvad.
Loe täpsemalt pilvelõhkujate ja püramiidide kohta SIIT.