Olümpia tehnoloogia: triatlon virtuaalreaalsuses ja GPS-jalgpallurid

Ashton Eaton jälgib kahe mobiilirakendusega treeningu iga detaili: alustades oma meeleoluga ning lõpetades sellega, mis nurga all on tema õlg pärast edukat teivashüpet. Foto: ANDY LYONS/AFP

Loe, kuidas sportlased kasutavad LED-sensoreid ja erinevaid telefonirakendusi ning uuri, kas need toovad ka medaleid. 

Olümpiatipus on konkurents nii tihe, et mängima hakkavad tuhandiksekundid, millimeetrid ja aegluubis võistluse jälgimine. Nii pole imestada, et üha enam olümpiasportlasi kasutab edu saamiseks erinevaid tehnoloogiarakendusi. USA väljaanne Popular Science tutvustaski oma  viimases numbris erinevaid tehnoloogiarakendusi, mis ühendriikide sportlasi võitudeni viia võiks. 

Rõhk tehnoloogiale on seda olulisem, et eelmise aasta lõpus avaldasid Belgia teadlased mahuka, 15 riiki hõlmanud analüüsi, kust selgus, et raha järel mõjutab riigi medalirohkust just sporditeadus. Näiteks toodi 2008. aasta Pekingi mängud, kus naiste kõrgushüppes võitsid ainsana kulla ja hõbeda  just nende riikide sportlased, kelle tiitlivõistlusi filmiti olümpiale eelnenud kahe aasta jooksul kinemaatilise 3D-kaameraga (ehkki siin tuleb arvestada kahepoolset seost ehk teaduses panustatakse peamiselt just tipus olevatele sportlastele).

Ujumine – sensoritega kulla poole

Ujumises kulla võitmisel üksnes kiirusest ei piisa. Kehaasend loeb siinkohal sama palju, sest võidu puhul võib saatuslikuks saada kasvõi see, kui suure nurga all on ujuja pahkluu. Et asendit millimeetriteni täpseks timmida, kasutavad ujujad ja nende treenerid ujumise filmimist juba ammu. Tänavu viidi videod aga uuele tasemele, sest ujujate kehadele kinnitatati LED-ribad, mille kaudu suudab tarkvara ka kõige väikseima liikumise talletada. USA ujumismeeskonnale arendas selle tehnoloogia välja BMW ning mõte sai alguse autodest, kus sama tehnoloogiat kasutati avariide vältimiseks. Nüüdseks on teada, et 34-st ujumise kuldmedalist võitis USA 16. Järgmisel kohal on Austraalia kolme ujumiskullaga.

USA meeskond pärast võidukat teateujumist. Foto: Scanpix Foto: Dmitri Lovetsky/AP

Triatloniks tuleb treenida virtuaalselt

Kahekordne triatloni maailmameister Gwen Jorgensen ei pea enda salarelvaks mitte oma 10 000-dollarilist jalgratast, vaid hoopiski oma meelt. Nimelt teenib Jorgensen võistlusteks mentaalselt, läbides Rio Copacabanas asuvat rada kodus, virtuaalreaalsuse kaudu. Nii saab ta rada korduvalt läbi sõita, tutvudes iga künka ja käänakuga. Jorgensen ütles ajakirjale Popular Science, et virtuaalreaalsuse tugevus peitub selles, et tavalise füüsilise testsõidu puhul võib tema mälu trikke teha, virtuaalreaalsus näitab aga rada alati täpselt sellisena nagu see päriselt on. Lisaks visuaalsele teabele toob see selgust ka sportlase musklimällu, sest virtuaalprille kandes hakkavad ka sportlase keharefleksid tööle.

 Rios katsetab treeningu kasu Jorgensen (esiplaanil) laupäeval. Foto: Scanpix Foto: SANG TAN/AP

Kümnevõistluse maailmarekordiomanik vallutab alad lihtsa mobiilirakenduse abil

Kümnevõistleja Ashton Eaton kasutab iga ala lihvimiseks väga lihtsat, Apple’i loodud Day One nimelist rakendust, mille eesmärk on logida ala iga nüanss, alustades sportlase meeleolust, lõpetades konkreetsete tulemusega. Asja idee on heade tulemuste iga detaili analüüsimine. «Kui jooksen 250 meetrit, siis saan järele vaadata, mis oli minu aeg täpselt samal ajal eelmisel aastal ja kuidas end sel päeval tundsin jne,» selgitas Eaton ajakirjale Popular Science.

Lisaks sellele kasutab ta oma treeningute filmimiseks appi Coach Eye, mis suudab millimeetrini välja selgitada, kuidas tema lihased parasjagu asetsesid. Siiski on rakendus mõeldud profisportlastele, sest telefonirakenduse kasutamise aastatasud jäävad 120 – 500 dollari vahele. Ashton Eaton asub võistlustulle sel nädalavahetusel.

GPS  aitab naiste jalgpallimeeskonda

Ehkki USA naised on jalgpallis suhteliselt võitmatud, kasutavad nemadki Rios uut tehnoloogiat. Mängijad kannavad pisikesi GPS-jälgimisseadeid ja nii saavad treenerid hiljem iga osaleja kohta detailse pildi: alustades sellest, kes kui kiiresti kus liikus ning lõpetades kõige rohkem vatti saanud kehaosadega. Nii saavad treenerid koostada paremaid taastumis-ja treeningkavu, saades uut infot iga mängija tugevuste ja nõrkuste kohta. Sarnast süsteemi kasutavad ka osa NBA ja NFLi meeskondi.

Peopesasuurused jälgijad õmmeldakse mängijate seljale, spordirinnahoidja paelte vahele. Tulevikus võiks tehnoloogia jälgima hakata ka mängijate kehatemperatuuri ja unetsükleid – sellest kõigest oleks spordis mõistagi suur abi. Naiste jalgpalli finaali näeb sel nädalavahetusel.

Vehklejad panustavad iPhone’i mängudele

Vehklemises on keskendumine võtmetähtsusega ning USA vehkleja Miles Chamley-Watson treenib enda keskendumist neuroteadlase Leslie Sherlini loodud rakenduse abil. Rakendus töötab nagu videomäng, ent mängupuldi asemel dikteerib ekraanil toimuvat mängija aju. See on võimalik tänu sensoritega varustatud peakomplektile, kus sensorid reageerivad mängija ajutegevusele. Et ajul on näiteks keskendumise või uimasuse jaoks erinevad signaalid, saab tehnoloogia erineva tegevusega seotud protsesse tuvastada. Mängu mõte on muuta alateadvuses toimuv keskendumine teadlikumaks ja harjumuslikumaks. 

Treeningust hoolimata jäi aga Chamley-Watson olümpial kõige säravamatest medalitest ilma, teisalt võitis ta pronksi meeskondlikus arvestuses. Foto: Scanpix Foto: USA TODAY Network/USA TODAY Network/Sipa USA