Citroën C4: teine ja tõsisem

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuue aasta eest müüki jõudnud C4 on end eelkäija Xsaraga võrreldes tublisti kvaliteetsema sõidukina näidanud, kirjutab Whatcar.ee.


Pealegi püüdis ta ostjaid võluda väikeste prantsuspäraste nippidega. Ei tea, kas neist polnud kasu, igatahes on järglane astunud pika sammu konventsionaalsuse suunas.

Välimus

C4 esimest põlvkonda oli raske millegagi segi ajada. Kui viieukseline tagantvaates veel kuigivõrd Ford Focust meenutas, anti kolmeukselise ahtrile eriti ekstravagantne kuju.

Need ajad on nüüd möödas. Kolmeukselist versiooni teises põlvkonnas ei ole ega tule, tema aset hakkab täitma DS4. Üldse püüab Citroën C-sarjas üsna igapäevaseid sõidukeid pakkuda, ekstravagantsused jäägu DS-mudelitele.

Uue C4 nina on kõrgem kui eelkäijal ning kerejooned vähem ümarad. Pikkust on lisandunud 69 millimeetrit, laiust 16 ja kõrgust samuti. Erinevatel andmetel 31 kuni 65 millimeetrit. Telgede vahe – 2608 millimeetrit – aga ei muutunud, mistõttu jalaruumi juurde ei tulnud.

Kabiin, praktilisus

See ei tähenda, et C4-s kitsas oleks. Esiistmetel jätkub nii pea- kui jalaruumi, tagaistmele on mõlemat just parasjagu antud. Pakiruum on tublisti parema kujuga kui esimesel põlvkonnal, pealegi mahukam. Vana C4 võttis pardale 350 kuni 1025 liitrit pagasit, uus aga 408 kuni 1565.

Esimese põlvkonna C4 eht-citroënilikest detailidest – rooliratta paigalseisvast keskosast, keskasetusega ning tagant läbipaistva korpusega digitaalnäidikutest, lõhnadosaatorist - pole uues mudelis jälgegi.

Taas on tehtud suur samm tavalise pesupulbri, vabandust, kompaktauto suunas. On see hea või paha, jäägu igaühe otsustada.

Küll pole uue mudeli näidikud loetavuselt vanadest suurt paremad. Kolmest «kellast» keskmisel kuvatakse suurt numbrilist spidomeetrinäitu, mida servas dubleerib väike analoogskaala imepisikese osutiga.

Paremal asub kütusenäidik ja vasakul tahhomeeter. Uudisasjana saab öisel sõidul armatuurlaua taustvalguse kustutada (Saabidelt tuttav nn black panel), jättes näha vaid analoogspidomeetri (ja tempomaadi info, kui too juhtub sisse lülitatud olema).

Nooremad inimesed, kes harjunud telefonile helinaid laadima, rõõmustavad kindlasti auto märgu-ja hoiatussignaalide valikuvõimaluse üle. Siiski on valik veel jäigalt ette antud, John Cleese’i häälega autot rääkima esialgu panna ei saa...

Roolil leiate säärase nupuhulga, et vägisi tekib mõte: ehk tasuks sinna juba täismahuline QWERTY-klaviatuur sokutada? Siiski on need mõistlikult grupeeritud ja päris head kasutada.

Esimesel C4-l oli lihtne raadio ja kliimaseadme juhtnuppe segi ajada, uuel mudelil on see välistatud (ja keskkonsooli kujundus üldse tublisti kenam).

Istmed pole eriti suured, kuid toetavad keha üsna hästi. Seljatoe kalde reguleerimine käib nüüd mitte hoova, vaid rattaga – juhiistmel pluss, kaassõitja omal miinus. Miinuse saab uus C4 ka selle eest, et kesktunneli kaassõitjapoolselt küljelt on kadunud väga mugav poekoti riputuskonks.

Tagaistmetel liiguvad nüüd ainult seljatoed, jättes põrandasse astme. Laadimiskünnis on veidi kõrgem kui eelkäijal.

Mootor ja jõuülekanne

Proovisõiduautot vedas 1,6-liitrine 120-hobujõuline vabalthingav ottomootor, mis arvatavasti saab siinmaal üheks levinumaks jõuallikaks – samaväärne diiselauto on üle 2000 euro kallim.

PSA ja BMW koostöös loodud mootorile pole midagi ette heita, ta teeb oma tööd nagu korralik 1,6-liitrine kunagi. Käigukastis võiks olla üks käik lisaks – viienda käiguga 90-ga sõites näitab tahhomeeter umbes 2750 p/min, kuid ühtlaseks kulgemiseks jätkuks võimsust madalamatelgi pööretel.

Sõit

Esimene C4 sai Citroëni kohta üllatavalt jäiga vedrustuse, uus mudel sõidab märksa pehmemalt. Mis on samm õiges suunas. Juhitavus märgatavalt kannatanud pole, pealegi kuulub ESP uue C4 põhivarustusse. Ja töötab korralikult, mitte liiga pealetükkivalt.

Kabiinis on mootorimüra pidevalt kuulda, kuid häirivaks ei muutu see kunagi. Kõige kõvemat lärmi teevad rehvid, kui nende all satub naastrehvidega krobeliseks lõhutud asfalt. Ja siiski tundub auto eelkäijast pisut vaiksem olevat.

Täielikku vaikust peate aga harva nautima. MP3-CD-raadio paigaldatakse igale C4-le, Comfort-varustustasemest alates saate sellele ka AUX- ja USB-sisendid.

Spidomeetri näit oli  tegelikust kiirusest umbes 5 protsenti suurem. Comfort-varustustaseme kahetsooniline automaatne kliimaseade töötas pehmes talveilmas väga hästi, ning auto päritolumaad arvestades ei tohiks ta suvelgi hätta jääda.

Kogu 495 kilomeetri pikkuse proovisõidu keskmiseks kütusekuluks jäi 7,2 liitrit 100 kilomeetri kohta, Tartust Tallinnasse (195 km) aga 6,5  liitrit 100 kilomeetri kohta. Meenutades, et esimese põlvkonna C4 kulutas samasuguse proovisõidul sajale 8,4 liitrit, on kuue aastaga toimunud progress märgatav.

Kokkuvõtteks

Teise põlvkonna C4 on eelkäijast pisut suurem ja pisut tõsisem. Vähemasti välimuselt. Suurimate plussidena tuleb märkida mugavamat vedrustust, avaramat pakiruumi ja põhivarustusse kuuluvat stabiilsuskontrolliseadet.
 

Meeldis: vedrustus, raadio USB-sisend, keskkonsooli kujundus.

Ei meeldinud: liiga palju nuppe roolil.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles