Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Kiire autofookuse ja veekindel Xperia X Performance on särtsakas nuhvel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Priit Pebsen
Copy
Sony Xperia  X Performance võib potti või supikaussi korraks kukkuga küll, sest veekindlus tagab ka suurema töökindluse.
Sony Xperia X Performance võib potti või supikaussi korraks kukkuga küll, sest veekindlus tagab ka suurema töökindluse. Foto: Priit Pebsen

"Olen Sony Xperia telefone kasutanud alates Z1 mudelist, kuid on olnud ka kokkupuudet vanema Z-mudeliga. Siiani olen väga rahule jäänud," kirjutab Priit Pebsen sinu moodi tehnoloogiaportaalis Digitark avaldatud kasutajaloos. "Olen Xperia X Performance mudelit pikkamisi juba mitu kuud oodanud ja tihti lugenud internetist, mis komponendid telefonil on."

Priit Pebsen võrdleb uut Sony Xperia X Performance mudeli kasutuskogemust oma Xperia Z3 ja mõne teise konkurendiga, mida ta on kasutama juhtunud.

Sony Xperia disain on mulle teiste telefonitootjate toodangutega võrreldes alati kõige rohkem meeldinud: rõhku ei ole pandud kurvidele, vaid pigem kandilisele disainile.

Telefon on iga nurg alt väga soliidse välimusega, kerge kumerusega klaasiäär annab ainult plusspunkte. Eriti hea meel on mul selle üle, et tagumine klaaspaneel on asendatud alumiiniumpaneeliga.

Klaas oli küll pilkupüüdvam ja ilus, kuid ebapraktiline.

Telefoni sisselülitusnupp on ühtne sõrmejäljelugejaga, mis töötab väga täpselt ja väga kiiresti, kümnest katsest võib ebaõnnestuda kuskil kaks-kolm, kuid seda pigem minu enda lohaka sõrmejälje salvestamise tõttu.

Erinevates arvutustestides on sama protsessoriga konkurentidel tihtipeale kõrgemad skoorid, kuid sõnadesse pannes võib see äärmisel juhul tähendada ainult, et telefon avab äppi 0.005 sekundit kiiremini. Niipalju kui kuskil suuremahulises dokumendis hullumeelselt edasi-tagasi kerisin, siis mingeid viivitusi küll tähele ei pannud.

Lisaks standardhelile, mis on juba üpris hea, on võimalik lisada konkreetsemaid helimuudatusi ekvalaiseriga, kui on tunda, et sellest väheks jääb.

Iseseisev kaameranupp lubab kaameral ka ilma klahvilukku avamata pildistada, mis on kindel boonus minu nimekirjas, kuna vahel on hetki, mil ei jõua lihtsalt seda kaameraikooni ekraanil taga ajada, kuid pilt vajaks klõpsamist.

Loe Priit Pebseni kasutuskogemuse põhjal valminud täispikka arvustust Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Tagasi üles