Sisuturundus

Oskus otsida: tehnika arendab ja õpetab lapsi koos lapsevanemaga

Kaasaegse õpilase koolivarustusest ei puudu küll märkmik ja pliiats, kuid paljud õppematerjalid on juba pilveteenustes jagatavad.

FOTO: Unsplash

21. sajandi algus on muutuste aeg. Need lapsed, kes täna sünnivad, ei pea ilmselt mitte kunagi tegema autojuhilube ja ilmselt on mõnekümne aasta pärast igas kodus 3D printer, mõtiskleb külalisblogija Ann Vaida sinu moodi tenoloogiaportaalis Digitark. Kõige suurem oskus, mis aga kogeaeg kaasa peab arenema, on oskus otsida seda infot ja teadmist, mille järele on vajadus.

Nutiharidus on Eestis veel kõikuva tasemega. Kui ühed lapsed valmistuvad koodimaailma vallutama, hoiavad teised käes alles oma esimest nutitelefoni. Kool saab nutiharidusele anda ühtlustava kvaliteedi.

FOTO: Unsplash

Kohe kooliteed alustavad lapsed on seni üles kasvanud maailmas, kus internet on terve nende elu olnud kättesaadav mitte ainult arvutist, vaid ka telefonist ja seda koguaeg – kaasaskantavalt, kirjutab Ann Vaida Digitargas.

Tehnoloogia ümbritseb meid nüüdseks igal pool ja sellega oskuslik toimetulemine pole ainult kasulik, vaid lausa vajalik.

Kui kõik muu meie ümber on juba nii tihedalt seotud elektroonikaga, siis klassiruumi sisenedes tekib vahel ikka tunne, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Tehnika kasutamine klassiruumis mitte aga ainult ei hõlbusta õppimist, vaid on ka õpilastele põnev ja kaasav – terve nende ülejäänud elu on tehnika mõistliku kasutamisega seotud, seega peaks seda olema ka kool.

Nutiharidus on Eestis veel kõikuva tasemega. Kui ühed lapsed valmistuvad koodimaailma vallutama, hoiavad teised käes alles oma esimest nutitelefoni. Kool saab nutiharidusele anda ühtlustava kvaliteedi.

FOTO: Unsplash

Mida lahedat koolides tehnika abil tehakse?

  • Pea igas koolis tehakse arvutite abil uurimistöid ja muid „tavalisemaid“ tehnilisi vahendeid nõudvaid ülesandeid nagu näiteks Powerpointid ja videod.
  • Mõndades koolides õpetatakse lapsi kodeerima – see tegelikult tähendab loogilist ja süsteemset mõtlemist, mis on vajalik nii tehnikaga kui ka tehnikata maailmas.
  • Peale selle saab koolis ja ka koolist väljas digitaalsete vahendite abiga aktiivselt, kaasatult ja ägedalt õppida. On koole, kus bioloogia tundides saadetakse lapsi näiteks välitöödele ülesandega telefonirakenduse abil otsida ja määrata erinevaid ravimtaimede liike.
  • Kehalise kasvatuse tunnis orienteerutakse looduses ja õpitakse seeläbi kaarti lugema. Selles tunnis saab rääkida ka igapäevasest liikumisharjumusest ja sellest, kuidas telefonirakendustega näiteks samme lugeda või muid tervislikke eluviise jälgida.
  • Internet on lahedaid ja arendavaid rakendusi täis. Põhimõtteliselt on olemas rakendus iga õppimisprotsessi põnevamaks muutmiseks, küll aga pole need kõik veel eestikeelsed.
  • Tean ühte õpetajat, kes jagab klassides tehtud lahedaid katseid ja meeleolukaid olukordi lapsevanematega läbi pilveteenuste – niimoodi tekib lastevanematel kooli ja õppimisega mitteformaalsem suhe ja nad saavad koolielust rohkem ja igapäevasemalt infot kui laste enda jutud, vanemate koosolekute ja kodutööd.
  • Samas koolis lastakse õpilastel kasutada koolis olevat fototehnikat, et jäädvustada erinevaid üritusi ja ettevõtmisi. Nii saab kool endale head ja kvaliteetset pildimaterjali, mida kasutada ja õpilased uusi oskusi ja kogemusi fotograafiast ning pilditöötlusest.

Loe nutikooli võimalustest terve sügise Digitargast!

Tallinna koolides toimus aprillis põneb nutikuu, loe ka sellest põhjalikumalt!

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Tagasi üles