Kainestav teadmine: Eesti on e-valitsemise tasemelt maailma teises kümnes

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

ÜRO avaldas äsja üleilmse e-valitsemise arengu raporti, milles Eesti koht pole päris seal, kus ta võiks meile juhtide sisendatu kohaselt olla - oleme jätkuvalt teises kümnes.

Erinevate näitajate – näiteks e-kaasatus, ühenduste taristu ja online-teenuste tase – kokkuvõttes on maailma vaieldamatu liider Suurbritannia, järgnevad Austraalia, Lõuna-Korea ja Singapur.

Kui kaks aastat tagasi asus Eesti selle indeksi kohaselt maailmas 15. kohal, siis nüüd oleme tõusnud kahe koha võrra 13. kohale Vahetult Eesti ees on USA ning meie järel 14. kohal on Kanada. Euroopas oleme me kuuendal kohal.

FOTO: Kuvatõmmis

Uuringutulemustes märgitakse, et kogu maailmas on täheldatav positiivne suundumus e-valitsemise kõrgema taseme suunas – riigid kõigis maailma paigus on üha kasvavas tempos kasutusele võtmas innovatsiooni ja IT-teenuseid pakkumaks inimestele paremaid teenuseid ja kaasamaks neid otsustusprotsessidesse.

Eriliselt tuuakse esile Eesti puhul esile siin kehtivat põhimõtet, mille kohaselt küsitakse elanikult samu andmeid vaid korra – edasi toimetavad nendega edasi erinevad andmebaasid omavahel juba ise X-tee lahenduse põhjal. Positiivsena märgitakse  ka osalusportaali osale.ee olemasolu.

Raportis märgitakse, et Eestis kasutab internetti 84,24 protsenti inimestest, iga 100 elaniku kohta on meil 160,69 mobiililepingut, 78.89 mobiilse interneti ning 27,7 interneti püsiühenduse lepingut.

Oma elanikkonna e-kaasatuse tasemelt on maailmas vaieldamatu liider taas Suurbritannia, järgnevad Jaapan, Austraalia ja Lõuna-Korea. Eesti leiame selles tabelis jagamas 22. kohta Hiina ja Taaniga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka ütles eile Käärikul peetud Metsaülikoolis esinedes, et kui e-kaubanduse või tööstuse automatiseerituse poolest ei ole Eesti kindlasti kõige kõvem e-riik, siis «E-riigi, e-ühiskonna mõistes oleme absoluutne esimene».

«Meid on sinna viinud ennekõike tõsiasi, et meie poliitikud on usaldanud meie IT-insenere, teinud nende toel keerulisi otsuseid, mis on kaasa toonud e-edu. Näiteks meie isikukood ja ID-kaart ei ole enamikus riikides sugugi iseenesestmõistetavad. Skandinaavia ja Eesti teeb eriliseks see, et meil on digitaalne nimi, unikaalne ühiskonna ülene tunnus, mis kehtib nii era- kui avalikus sektoris, koondab kokku infot erinevatest andmekogudest,» rääkis Kotka.

Ka president Toomas Hendrik Ilves märkis hiljutises intervjuus Postimehele, et Eesti olevat Euroopas e-valitsemise täielik liider.

«See, et tiiger magab, on kõige suurem jama, mida olen viimase kahekümne aasta jooksul kuulnud. Kui vaadata meie IT edu, siis on Eesti Euroopa Liidus e-valitsemises number üks,» kinnitas president. [Toimetaja märkus: Ilves pidas silmas Euroopa Komisjoni värskeimat ja veidi kitsama haardega sellekohast ülevaadet, mille tulemused on näha siin: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-public-services-desi-dimension-5]

Ilvese hinnangul väidavad vastupidist need, kes pole pädevad hindama.

Tagasi üles