Norra suurim päevaleht süüdistab Zuckerbergi võimu kuritarvitamises

Vietnami sõja sümboliks saanud foto, mis on käivitanud sõnasõja Norra suurima päevalehe ja Facebooki vahel. Foto: Nick Ut/AP

Aftenposteni peatoimetaja süüdistab Mark Zuckerbergi võimu kuritarvitamises pärast seda, kui Facebook kustutas postituse, mis puudutas Vietnami sõja sümboliks saanud «napalmitüdrukut».

Norra suurim päevaleht Aftenposten avaldas avaliku esikülje pöördumise Facebooki juhile Mark Zuckerbergile, kritiseerides karmilt sotsiaalmeediaettevõtte otsust tsenseerida Vietnami sõja sümboliks saanud fotot, vahendab Guardian. 

Lehe peatoimetaja Egil Hansen süüdistab Zuckerbergi hoolimatus võimu kuritarvitamises sotsiaalmeedia keskkonnas, millest on saanud olulisim info- ja uudiste vahendamise kanal maailmas. «Ma olen ärritunud, pettunud - ja isegi tunnen hirmu - selle ees, mida sa kavatsed teha ühe meie demokraatliku ühiskonna alustalaga,» kirjutas Hansen.

Aftenposteni peatoimetaja avaldas muret selle pärast, et sellise sammuga näitab Facebook, et maailma kõige olulisem meedium hoopis piirab demokraatlikke õigusi, mitte ei püüa neid laiendada. «Enim teeb mulle aga muret, et seda tehakse aeg-ajalt väga autoritaarsel viisil,» märkis Hansen.

Aftenposteni tänane esikaas. Foto: NTB Scanpix/Reuters Foto: NTB SCANPIX/REUTERS

Vaidlus sai alguse Facebooki otsusest kustutada Norra ajakirjaniku Tom Egelandi postitus, mis keskendus Vietnami sõjaga kaasnenud terrorile ja kasutas illustreerimiseks Pulitzeri auhinna võitnud Nick Uti fotot, mis kujutas lapsi - sealhulgas alasti 9-aastast tüdrukut Kim Phuci - kes jooksid napalmipommi plahvatuse eest ära. Lisaks postituse kustutamisele suleti ajutiselt ka Egelandi konto.

Kui Aftenposten sellest kirjutas ja kasutas loo illustreerimiseks samuti ülalmainitud fotot, sai leht kirja Facebookilt, et väljaanne kas pildi eemaldaks või seda hägustaks. «Kõik fotod, mis kujutavad inimesi täispikkuses alasti, eemaldatakse,» seisis Facebooki selgituses. Hanseni kirjelduse järgi kustutas aga Facebook foto ära enne, kui väljaanne jõudis sellele kirjale reageerida.

Oma avalikus kirjas toob Hansen välja, et Facebooki selline otsus näitab nii sotsiaalmeediakeskkonna suutmatust «teha vahet lastepornol ja kuulsatel sõjafotodel» kui ka nende tahtmatust «jätta ruumi inimeste endi otsustusvõimele».

«Kuigi ma olen Norra suurima ajalehe peatoimetaja, pean ma siiski endale aru andma, et te piirate minu ajakirjandusvabadust,» kirjutas Aftenposteni peatoimetaja. Hansen kordas veel, et arvab Zuckerbergi kuritarvitavat oma võimu ja tal on raske uskuda, et Facebook ei tee selliseid samme väga läbimõeldult. «Toimetajad ei suuda aktsepteerida sind, Mark, kõikide uudiste toimetajana,» nentis Hansen.

Aftenposteni juhtkiri tuleb muidugi Facebooki jaoks väga kriitilisel ajal, kus sotsiaalmeedia keskkonna mõju maailma juhtiva uudistekanalina järjest kasvab. Seejuures on igasugused meediaväljaanded järjest enam sõltuvad Facebookist oma uudiste levitamisel. Ühe Ameerikas tehtud uuringu kohaselt saavad 44 protsenti täiskasvanud ameeriklastest uudised Facebooki kaudu.

Hiljuti koondas Facebook aga toimetajad, kes kontrollisid Facebooki sisu ja asendasid inimesed algoritmidega. Selle süsteemi puudused tulid aga üsna kiiresti ilmsiks.

Zuckerberg muidugi ise ei näe Facebooki meediaväljaandena, vaid ennekõike tehnoloogiaettevõttena. «Maailm vajab nii meediaettevõtteid kui ka selliseid tehnoloogiaplatvorme, mida meie pakume, ja me võtame oma rolli väga tõsiselt,» nentis Facebooki juht möödunud kuul Roomas avalikult kõneldes.