Norra peaministri sekkumine sundis Facebooki taganema

Norra suurim päevaleht Aftenposten avaldas reedel avaliku kirja Mark Zuckerbergile, kus süüditas sotsiaalmeedia keskkonda Facebook sõnavabaduse rikkumises. Foto: NTB SCANPIX/REUTERS

Facebook loobus oma senistest piirangutest Vietnami sõja ikoonilise fotole, mis kujutab alasti 9-aastast tüdrukut napalmipommi plahvatuse eest ära jooksmas, kui pärast Norra päevalehe avalikku kirja Mark Zuckerbergile kritiseeris Facebooki otsust ka Norra peaminister.

Pärast Norra suurima päevalehe Aftenposteni kriitikat loobus maailma suurim sotsiaalmeediakeskkond piirangutest, mille tõttu ta ei võimaldanud postitada Vietnami sõja ikoonilist fotot, viidates selle lastepornograafilisele sisule, vahendab Financial Times. Küll aga ütlesid Facebooki esindajad, et nende algoritmide, mis keelasid sellesisulise postituse ja kustutasid selle pärast avaldamist, muutmiseks läheb mõned päevad aega.

Aftenposteni ja Facebooki vaheline sõnasõda sai alguse pärast seda, kui sotsiaalmeedia keskkond kustutas päevalehe Facebooki lehelt postituse, mis keskendus ikoonilistele sõjafotodele, kajastades sealhulgas ka poleemikat tekitanud Vietnami sõja fotot.

Eilset Aftenposteni juhtkirja lugedes postitas Norra peaminister Erna Solberg ka ise protestimärgiks sama foto Facebookis, kus see kustutati ilma temalt nõusolekut küsimata. «On sügavalt kahetsusväärne, et Facebook otsustas postituse minu lehelt eemalda,» ütles Solberg oma pressiteates. Norra peaminister lisas, et sellise sammuga võtab Facebook endale õiguse kustutada olulisi sündmusi, mis on leidnud maailmaajaloos aset.

Faceboook andis seepeale teada, et püüab parandada oma poliitikat selliselt, et see ei kahjustaks mingil viisil sõnavabadust. «Kuna tegemist on ikoonilise pildiga, kaalub selle jagamine üles selle postitamise keelamise, mistõttu oleme otsustanud lubada pildi postitamist nendel lehekülgedel, kus see seni on ära kustutatud,» andis Facebook teada.

Pärast Aftenposteni juhtkirja olid postituste kustutamise vastu sõna võtnud nii pildil oleva tüdruku juriidiline esindaja kui ka Schibstedi meediakontserni esindaja, kuna Aftenposten kuulub selle alla. «Facebooki tsensuur on rünnak sõnavabaduse ja sellega ka kogu demokraatliku süsteemi alustalade vastu,» oli Schibstedi tegevjuht Rolv Erik Ryssdal kategooriline.

Kuigi alguses püüdis Facebook end kaitsta argumendiga, et on väga raske teha vahet, millal peaks võimaldama inimestel alasti lastest pilte postitada ja millal mitte, loobusid nad siiski piirangutest selle postitamisele. Aftenposteni peatoimetaja Egil Hansen ütles, et ta on väga õnnelik selle üle, et Facebook lõpuks taganes oma esialgsest otsusest. 

Küll aga lisas ta, et Facebookil ei jäänud ka midagi muud üle pärast Norra peaministri sekkumist. «Minu avaliku kirja eesmärk oli aga ennekõike juhtida tähelepanu sellele, millist võimu omab Facebook igasuguse sisu toimetajana ja kuidas ta võib seeläbi manipuleerida avaliku arvamusega,» toonitas Hansen oma kommentaaris FT-le.

«Ma arvan jätkuvalt, et Zuckerberg ja Facebook peavad midagi selles osas ette võtma ja osalema ka avalikus diskussioonis, mis sellele tähelepanu juhib. Ühe pildi postitamise tingimuste muutmine avaldab üldisele süsteemile siiski vähe mõju,» nentis Hansen.

Rohkem kui 1,7 miljardi aktiivse igakuise kasutajaga on Facebookil väga suur mõju inimeste internetikasutusele, iseäranis uudiste tarbimisele. Ühe Ameerika Ühendriikides hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt saab 44 protsenti täiskasvanud ameeriklastest oma uudised Facebookist.