Uuring: VW pettus põhjustas 50 surma ja miljonites majanduslikke kahjusid

Värske uuring näitab Volkswageni heitgaasipettuse võimalikke süngeid tagajärgi.

FOTO: SCANPIX

Värske uuring lööb kokku möödunud aastal autotööstust raputanud emissioonideskandaali kahjud. Autorid rõhutavad, et reaalsed tagajärjed on tõenäoselt hullemadki.

Saksa autotootja Volkswagen sattus möödunud aastal rahvusvahelisse skandaali, kui tuli välja, et firma oli programmeerinud oma uuemate mudelite lämmastikoksiidide heidet reguleerivad seadmed nii, et need toimisid ainult testide ajal. Tavasõidul oli heitgaaside hulk ligi 40 korda kõrgem kui näiteks USA standardid lubavad. Kui pettus ilmsiks tuli, tõi see muidu hea renomeega Volkswageni rahvusvahelise skandaali keskmesse ja tekitas firmale hiiglaslikke kahjusid.

Volkswageni pettuse keskkonnamõjusid hinannud uuringut juhtisid Columbia Ülikooli ja Northwesterni ülikooli teadlased ja see ilmus ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Policy.

«Teaduskirjanduses on juba ammu teada, et lämmastikoksiidid on seotud hingamisteede ja südamelihaskonna haigustega ning võivad põhjustada invaliidistumist ja surma,» ütles uuringu esimene autor Lifang Hou.

Tervisemõjude hindamiseks kasutasid teadlased USA Keskkonnaameti välja arendatud COBRA riskihindamise mudelit. Sisuliselt on tegemist arvutiprogrammiga, mis arvutab sisestatud heitgaaside koguste põhjal välja terviseriskide muutuse ja ka majanduslikud kahjud. Mudel hindab erinevaid võimalikke tervisega seotud tagajärgi nagu näiteks astmahoogude sagenemine ja hingamisteede haiguste tõttu haiglaravi sagenemine. Metoodiliselt arvutatakse välja kolm võimalikku stsenaariumit: parim, halvim ja keskmine.

Analüüsi tulemused näitasid, et majanduslikud mõjud varieerusid sadades miljonites, jõudes positiivse stsenaariumi 42 miljonist 418 miljonini halvima võimaliku stsenaariumi puhul.

Samas toovad teadlased välja, et tõenäoselt on keskkonnas reaalselt tekkinud kahjud märkimisväärselt hullemad kui mudel näitab. Nimelt hinnati kõrgenenud heitmetasemete mõju vaid ühe aasta lõikes, saastavad mootorid olid teedel aga mitu aastat. Samuti keskenduti uuringus vaid ühele konkreetsele mootori tüübile (2.0 liitrised diiselmootorid, mida oli 428000), jättes aga kõrvale samuti standarditele mitte vastavad 3.0-liitrised, mida on teedel pea kaks korda rohkemgi. Lisaks ei pööratud antud uuringus tähelepanu lämmastikoksiidide mõjul tekkiva mürgise osooni võimalikule mõjule.

Tagasi üles