«Tänapäeva meditsiini suurim oht» paneb ÜRO peaassamblee tegutsema

Üks osa probleemiga võitlemisest hõlmab endas ka senise antibiootikumide kasutamise hulga vähendamist.

FOTO: SCANPIX

Hetkel iga aasta üle 700 000 inimese tapvate superpisikute vastu on valmis võitlema kõik organisatsiooni 193 liikmesriiki.

Täna toimuval kõrgetasemelisel antibiootikumideteemalisel kohtumisel pandi alus esimesele ülemaailmsele resistentsuse vastu võitlemise programmile. Ajalooline kokkulepe on vaid neljas kord, kus peaassamblee tervise teemalisse võitlusse sekkub. Varem on sellist tähelepanu pälvinud võitlus AIDSi, Ebola ja mitte-nakkuslike haiguste - infartide, südamehaiguste - plahvatusliku sagenemisega. Hinnanguliselt sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel iga aasta enam kui 700 000 inimest, kuigi andmed ei ole täielikud ja tõenäoselt on suremus isegi suurem.

Peaassamblee deklaratsioonis tehakse ettepanek võidelda resistentsusega sarnaselt kliimamuutustega. Allakirjutanud lubavad toetada innovatsiooni antibiootikumide arendamises, tõsta avalikku teadlikkust ning arendada välja efektiivsemaid ravimite kasutamist reguleerimise süsteeme.

Teadlased hoiatasid resistentsuse leviku eest juba aastakümnedi tagasi, kui ravimifirmad läksid antibiootikumide tootmisel üle tööstuslikule masstootmisele. Esimese antibiootikumi penitsilliini leiutaja Alexander Fleming hoiatas kriisi eest juba 1945. aastal Nobeli preemiat vastu võttes. «Oht on, et inimene võib teadmatusest tarbida liiga vähe antibiootikume. Soolebakterite kokku puutumisel mittesurmavate antibiootikumi kogustega võib välja areneda resistentsus,» ütles Fleming oma kõnes.

Viimaste aastakümnete jooksul on olukord muutunud aga märksa süngemaks, kuna pärast 1970ndatel aastatel toimunud plahvatuslikku arengut on uute antibiootikumide avastamise hoog raugenud. Samal ajal on aga jõudsalt kasvanud olemasolevate kasutamine nii inimeste ravimisel kui ka profülaktiliselt loomakasvatuses. Ravimite laia leviku tõttu tekib evolutsiooniline eelis resistentsuse mutatsiooniga bakteritel, kes teiste arenemist pärssivas keskkonnas vohama hakkavad.

«Ravimiresistentsed infektsioonid on selgelt globaalse tähelepanu all, kuid nüüd töö alles algab. Sellesse peavad oma osa andma nii valitsused, ravimitööstus, tervisetöötajad kui ka põllumajandussektor,» ütles UK meditsiiniameti juht ja terviseaktivist Sally Davis avalikus avalduses.

Tagasi üles