Uus tehnoloogia teeb päikese jõuga paljast õhust süsinik-nanokiude

Atmosfääris leiduvast süsihappegaasist eraldatud süsinik-nanokiud.

FOTO: Stuart Licht/Nanoletters

Kuigi praegu ei saa välja käidud lahendust veel masstoodanguks kasutada, võib õhus leiduvast CO2-st süsinikkiudude tootmise tehnoloogia aidata heitgaaside mõju vähendamisel.

Uuringut juhtinud George Washingtoni Ülikooli teadlane Stuart Licht ja kolleegid on nimelt loonud viisi, millega saab atmosfäärist eemaldada kliimamuutusi põhjustavat süsihappegaasi.

Protsessi põhimõte on järgnev: päikeseenergia kantakse kahte sulasooladesse (antud eksperimendi puhul liitiumkarbonaat) ja liitiumoksiidi uputatud elektroodidesse. Vabas õhus leiduv CO2 reageerib liitiumoksiidiga; reaktsiooni tagajärjel settib elektroodidele süsinik-nanokiudude kiht. Kõrvalproduktidena tekib hapnik ja liitiumkarbonaat.

Kuna vastupidavad ja tugevad süsinikkiud on paljudes valdkondades hinnatud materjal, loodab Licht, et sellisel meetodil toodetud kiud jõuavad kunagi reaalseid rakendusi ehitusest akude arendamiseni. Edu korral võiks sellise protsessi kasutamine eraldada atmosfäärist piisavalt süsihappegaasi, et peatada ka inimkonda ohustavad kliimamuutused.

Samas on hetkel olemas olev tehnoloogia alles töötava prototüübi staadiumis ja tööstuslike rakendusteni kulub veel vähemalt aastakümneid. Lisaks on probleeme mahtudega. Praegu on reaktsioonid läbi viidud laboritingimustes, kuid suurem toodang võib osutuda väga tõsiseks väljakutseks.

Kliimamuutuste kaotamiseks vajalikest tootmismahtudest ei tasu samuti unistada. Näiteks vahendas BBC keemitehnoloog Paul Fennelli sõnu, kelle hinnangul võib selline tehnoloogia olla õigustatud uudse nanokiudude tootmise viisina. «Kui idee on aga CO2 atmosfäärist eraldamine ja kliimamuutuste mõjutamiseks vajaliku koguse nanokiudude tootmine, siis oleksin ma ikka väga üllatunud, kui keegi sellega hakkama saaks,» ütles Fennell.

Hetkel ei ole professori Lichtil ja kolleegidel veel konkreetset plaani uue tehnoloogia turustamiseks. Ka nemad on oma avastuse kliimamuutuste vastu võitlemise vankri ette rakendamise osas skeptilised. Nimelt on teadlased välja arvutanud, et vajaliku efekti saavutamiseks tuleks sellele ühele keemilisele reaktsioonile pühendada pindala, mis võrdub ligikaudu 10 protsendiga Sahara kõrbe pinnast, ehk ligi 21 Eesti pindala.

Tagasi üles
Back