/nginx/o/2016/10/06/5928113t1h5fcf.jpg)
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kinnitab oma vastulauses tänases Äripäevas avaldatud artiklile, et ELi vahenditega ehitatav lairiba baasvõrk on juba parandanud Eesti inimeste ligipääsu ülikiirele internetile ja selle näol ei ole tegu keelatud riigiabiga.
«Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL) kuuluvad sideettevõtted kinnitavad, et Euroopa Liidu vahendite abiga ehitatav lairiba baasvõrk on juba parandanud paljude Eesti elanike ligipääsu ülikiirele internetile, sest aitab ületada turutõrget hõredalt asustatud paikades,» ütles ITLi tegevjuht Jüri Jõema liidu pöördumises meedia poole.
Ühtlasi rõhutas ta, et just tänu lairiba baasvõrgu projektile on Eesti Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal fiiberoptilise kaabli kättesaadavuse poolest maapiirkondades. Ka olla Jõema sõnul eksitav meedias ilmunud väide, mille kohaselt võiks olla tegu keelatud riigiabiga. «Vastupidi – Euroopa Komisjon on meile teadaolevalt hinnanud projekti nii oma sisu kui asjaajamise poolest korrektseks,» märkis ta.
Jõema lisas veel oma selgitustes, et baasvõrku ei ole ehitatud ainult mobiilsidevõrgu arendamiseks, vaid ka fikseeritud (kaabliga) kliendiühenduste loomiseks. «Tänu baasvõrgu ehitusele on kolm suuremat sideettevõtjat investeerinud kliendiühenduste ehk nn viimase miili arendamisse kokku üle 25 miljoni euro,» sõnas ITLi juht.
Tema kinnitusel kasutavad Lairiba SA baasvõrgu teenuseid lisaks veel 13 sideettevõtet ja asutust Eesti eri piirkondades oma klientidele kiiret internetiühendust võimaldavate ühenduste väljaehitamiseks. Erinevate lõpptarbijatele teenust osutavate sideettevõtete poolt on sõlmitud 1390 lepingut baasvõrgu kasutamiseks nii kiurendiks kui ka tarbijaühendusteks. Objektid paiknevad enam kui 150 omavalitsuse territooriumil.
«Välja ehitatud liitumispunktide arv on üle 1200, millest 700 paikneb sideoperaatorite võrgusõlmedes ja nendest tõepoolest alla poole on fikseeritud side operaatorite võrgusõlmedes,» jätkas Jõema loetelu.
Ka tõi ta välja, et samuti asuvad võrgusõlmed 400 kohaliku omavalitsuste hoones - koolid, lasteaiad, raamatukogud, muuseumid, rahvamajad, vallamajad jms - ja 100 muus avalikus kohas. «Lisaks on kogu trassi ulatuses umbes 1,5- kuni kahekilomeetrise intervalliga üle 2000 kaevu, mis annab võimalike liitumispunktide arvuks üle 3200,» ütles Jõema.
Tema kinnitusel on tegelikkuses tänaseks suuremate sideettevõtete teeninduspiirkonnas loodud umbes 200 000 lõpptarbijale eeldused tarbida lairibateenuseid kiirusega üle 100 Mbit/s. «Reaalselt aga on võrguga liitunud ja tarbib sellise kiirusega teenust 30 000 klienti ehk 15 protsenti potentsiaalsetest tarbijatest ja kiirust 30-100 Mbit/s 70 000 ehk 34 protsenti potentsiaalsetest tarbijatest,» märkis ITLi juht.
Loe lisaks: