/nginx/o/2016/08/01/5678763t1h28c4.jpg)
Eesti riigi pakutavaid e-teenuseid analüüsinud riigikontrolli hinnangul pole need ühtlaselt lihtsad, mugavad ega lisandväärtust pakkuvad ja vajavad hädasti kohustuslikke kvaliteedinõudeid ning analüüse, kuid palju annab nendega aega ja raha kokku hoida.
Riigikontrolör Alar Karise sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) e-teenuste kvaliteedi parandamiseks küll välja töötanud soovitusi ja juhendeid, kuid neid ei kipu kõik teenusepakkujad arvesse võtma.
«Arvatakse, et soovitatud kvaliteedisüsteemi rakendamine on keerukas ja liialt raha nõudev ning et juba olemasolev praktika tagab teenuste piisava kvaliteedi. Ja ega suures plaanis polegi midagi ette heita – praegu puudub asutusel kohustus järgida ühtset reeglistikku, sest juhendid ongi soovituslikud. Avalike e-teenuste kohustuslikud kvaliteedinõuded aitaksid parandada kasutusmugavust,» ütles Karis.
Riigikontroll analüüsis täpsemalt nelja infosüsteemi – riigihangete register, riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete esitamise infosüsteem, avalik e-toimik ja ruumilise planeeringu menetluste infosüsteem – pakutavat kaheksat e-teenust.
Selgus, et päris kõiki valimis olnud teenuseid polnud võimalik kasutada ilma juhendamiseta või juhendmaterjalideta.
Samuti oli mõne teenuse tarbimine ebamugav teatud kasutajarühmadele – nutiseadmete abil e-teenuste tarbimiseks polnud loodud lihtsustatud või kohanduvaid veebilehti ning enamasti puudus võimalus muuta kirja suurust ja kontrastsust.
Selgus ka, et osa asutusi lähtus avalike e-teenuste arendamisel paberliku asjaajamise loogikast ja seetõttu ei kasutanud ära kõiki võimalusi pakkuda teenuseid varasemast efektiivsemalt. Vähemalt kahe auditis analüüsitud teenuse puhul tuli ka e-teenuse tarbimisel läbida kõik samad teenuse protsessi etapid, mis on vajalikud paberil teenust tarbides.
E-teenustega saavutatavat aja ja raha kokkuhoidu polnud auditeeritud asutused e-teenuste loomisel ega hiljem hinnanud.
Riigikontroll tõdeb oma auditi järeldustes, et kasutajasõbralike, mugavate, lihtsate, efektiivsete, lisandväärtust pakkuvate ja tõrgeteta toimivate riigi e-teenuste loomist tuleb riigil tugevamalt suunata.
Teenuseid tuleks aga edasi arendada nii, et e-teenuste ja infosüsteemide kasutatavuse hindamine oleks kogu riigis ühtviisi läbimõeldud ja regulaarne.
MKMi andmetel pakkus auditi ajal 135 riigiasutust kokku 1692 e-teenust. Perioodil 2007–2013 toetas riik infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga. Sellest 85 protsenti ehk 53 miljonit saadi Euroopa Liidu toetustest.
Infosüsteemide arendamist riigis koordineerib MKM.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)