/nginx/o/2016/10/13/5950807t1ha77b.png)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pöördus Postimehes aasta eest avaldatud info põhjal prokuratuuri poole avaldusega uurida juhtumit, kus riigilt miljonitesse eurodesse küündivat stardiabi saanud iduettevõttel polnud nähtavasti plaaniski sõna otseses mõttes maagilisi lubadusi ellu viia.
«Luban Teile, et vaatame omalt poolt põhjalikult üle kõik selle firmaga seotu ning informeerime Teid oma järeldustest. See töö on mahukas, mistõttu palume natuke kannatust,» kirjutas mullu augustis EASi juhatuse liige Indrek Kaju.
Sellise lubaduse andmiseni viis päev varem ilmsiks tulnud juhtum, mille juured viivad otsapidi juba 2011. aasta juunikuusse. Just siis laekus EASile taotlus ettevõttelt nimega MeraTel OÜ. Mustamäel Liimi tänaval asuvasse ärihoonesse sisse kirjutatud alustav firma küsis suure summa arendustöödeks, mille tulemusel pidi valmima enneolematuid võimalusi pakkuv tehnoloogia.
Magic SIM – just sellist nime kandis projekt, mille teostumisel valminuks universaalne ettemakstud SIM-kaart, mis võimaldaks kasutada mobiilsideteenuseid eri riikides kohalike tariifide alusel.
Igor Nikulin teatas, et projekt muudkui aga areneb ja areneb, ning veelgi enam – sündinud on uusi värvikaid ideid.
Füüsiliselt oleks olnud küll tegemist samasuguse SIM-kaardiga nagu meil kõigil telefonides, aga see pidavat võimaldama siduda justkui mitu telefoninumbrit, mis aidanuks erinevates riikides vähendada rändlustasudega seotud kõrgemaid kulusid.
Ehk siis tegemist poleks olnud füüsilise asjaga, vaid lahendusega, mille kontrollimine võib osutuda vägagi keeruliseks, eriti kui see kuskil veel reaalselt kasutusel pole.
Ka väga suured ja rahvusvahelised Eestis tegutsevad ettevõtted saavad üliharva endale lubada IT-arendusprojekte, mille kulud ulatuksid miljonitesse. Meie alustavad ettevõtted võitlevad palehigis 10 000 euro suuruste preemiarahade nimel. Ja siis tuleb järsku ettevõte, mille projekti eelarve pole vähem ega rohkem kui 6,7 miljonit eurot.
Sellise summa eest saaks palgata aastateks kümneid arendajaid, osta sisse võimsat tark- ja riistvara. Täpselt nii suured väitis aga arendustööde kulud olevat MeraTel ja neid väiteid jäädi uskuma. 2 360 500 eurot ehk 35 protsenti üldsummast oli nõus enda peale võtma EAS, ülejäänu pidi taotluse esitanud noormeestel endal olema.
EASi toetuse väljamaksmine toimub üldjuhul pärast kulude tegemist. Seega ei mingeid ettemakse. Väidetavad arendustööd lükati käima ja esmase järelauditi käigus kontrolliti nii dokumente kui ka protseduurireeglite järgimist ning mingisuguseid kahtlusi ei tekkinud – projekti tegevused olid nende põhjal piinliku täpsusega ellu viidud ja tehnoloogia välja töötatud.
Veelgi enam, maagilise toote loojad pöördusid aastal 2013 taas EASi poole uue taotlusega saada sadu tuhandeid eurosid väidetavalt valmistoote turustamiseks laias maailmas. Ka sel korral läks kõik õnneks – väidetava kampaania hind oli kokku 378 000 eurot ning 189 000 sellest oli nõus kandma EAS.
Kõik tundus lausa muinasjutuliselt ilus ja osapooled paistsid tulemustega rahul olevat. Mustad pilved hakkasid kogunema aga pärast seda, kui käesoleva loo autor mullu suvel huvi hakkas tundma, kuidas miljonite eest loodud maagiline tehnoloogia käiku on läinud ja millist kasu maailm sellest on saanud.
Üks blogipidaja oli juba veidi varem avastanud, et lukustatud ukse taga asuv ettevõtte kontor on kuidagi tühjavõitu, ning teinud veidi uurimistööd ka omafinantseeringute tausta asjus, märkas seal kahtlasi rahaliigutusi taotlejate vahel.
Uurimise käigus selguski kurb tõsiasi – aastaid hiljem polnud imetehnoloogia ikka veel kuskil kasutusel – ei Euroopa Liidus ega väidetavatel tegelikel sihtturgudel Venemaal, Ukrainas ega Hiinas.
MeraTel OÜ juhataja Igor Nikulin tunnistas toona, et sanktsioonide tõttu peatati projekt Venemaal, sõjaseisukorras olnud Ukrainas projekt küll väidetavalt arenes, kuid vajas lisainvesteeringut.
Nikulini sõnul loodi Ukrainas tegutsemiseks ettevõte ВІВЕКС УКРАЇНА, käisid läbirääkimised mobiilioperaatoriga PeopleNet ning Eesti maksumaksja rahaga loodud tehnoloogia pidi kasutusele võetama möödunud aasta lõpus.
Kas see kõik nii ka lõpuks läks, arendustele oli ju väidetavalt kulutatud lausa miljoneid eurosid nii isiklikku kui EASi raha? Tegemist peaks olema lausa tulekahju olukorraga. Oh ei, kaugel sellest.
Igor Nikulin teatas aprillis, et projekt muudkui aga areneb ja areneb ning veelgi enam – sündinud on uusi värvikaid ideid. Kuid tulemusi veel ette näidata polevat.
«Praegu on meil näiteks plaanis platvormis luua võimalus töötada üldse ilma SIM-kaardita. Selleks proovime kokku leppida, et väljastada nutitelefonid, kuhu on sisseehitatud automatiseeritud roaming’u-profiili laadimine,» kinnitas Nikulin.
Mees märkis ühtlasi, et miljoniarendust ellu viinud ettevõte on pöördunud ka oma Hiina partneri poole, kes väidetavalt juba kasutab MagicSIMi platvormi, et eraldada testiks ajutiselt mõned oma SIM-kaardid.
Nähtavasti pidas Nikulin silmas Hongkongis registreeritud firmat Optiroam, mille omanikeringis oli vähemalt algul mees nimega Andrei Ivanov, kes laenas MeraTelile ühe Šveitsi ettevõtte kaudu omafinantseeringu tarvis raha, et Nikulin saaks EASilt raha välja pumbata. Nüüdseks on veebiavaruste andmeil Optiroami eesotsas siiski keegi kohalik.
«Nad lubasid oma süsteemis testimiseks konto teha ja selle kuu lõpus meile SIM-kaardid edastada,» kirjutas Nikulin. Loomulikult ei saanud teoks ka väidetava Ukraina partneri plaan MagicSIMi põhjal imekaarte väljastama asuda.
Eilseks oli juhtumi uurimine arenenud nii kaugele, et riigiprokuratuur sai lõpuks kinnitada, et seoses MagicSIMi projektiga on alustatud kriminaalmenetlust soodustuskelmuse paragrahvi järgi.
«Kuriteokahtlustused on käesoleval hetkel esitatud kolmele füüsilisele isikule ning lisaks ka OÜ-le MeraTel. Kahtlustuse sisuks on kahtlustatavate poolt EASile kahe projekti raames teadlikult valeandmete esitamine, millega peteti EASilt välja üle kahe ja poole miljoni euro,» kommenteeris prokuratuuri esindaja Kaarel Kallas.
Kalda sõnul on samadele isikutele esitatud kahtlustus ka suures ulatuses rahapesus. «Kahtlustuse järgi kasutati soodustuskelmusega saadud tulu legaliseerimiseks mitmeid riike hõlmavate rahaülekannete tegemist ja näiliste lepingute sõlmimist,» lisas ta.
Igal juhul viib kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning menetlust juhib riigiprokuratuur.
------
Indrek Kulla
Keskkriminaalpolitsei juhtivuurija
Politsei on suuremad menetlustoimingud ära teinud ning selle põhjal võib öelda, et lõviosa välja petetud rahast on kantud erinevate riikide arvelduskontodele. Kuhu ja mille jaoks raha täpsemalt kasutati, on veel selgitamisel.
Soodustuskelmuste avastamisele ja tõkestamisele oleme panustanud jõulisemalt viimased kaks aastat. Hea on tõdeda, et rakendüksused (KIK, EAS, PRIA), kellega teeme tihedat koostööd, on hakanud ka ise palju rohkem kontrollile panustama – et sõelale jääksid ikka ausad taotlejad. Tihti ei pruugi aga üksused ise petuskeemi avastada, kuna dokumendid, taotleja taust ja muud usaldusväärust tõestavad tegurid on korras.
Mis puudutab seda konkreetset kriminaalasja, siis niisuguseid IT-alaseid projekte ongi keerulisem kontrollida, kuna tihtilugu on puudus valdkonna spetsialistidest. Kindlat valemit, mille järgi süütegu ära tunda, ei pruugi olla, kuid pideva kontrolliga on võimalik erinevatele anomaaliatele siiski jälile saada.
Viimase kahe aasta jooksul on politsei menetluses olnud kümneid soodustuskelmuste kriminaalasju ning väljapetetud toetuste summad ulatuvad kümnetesse miljonitesse. Enamjaolt on toetusi taotletud kas põllumajanduse või turismiga seotud ettevõtete arendamiseks.
Piret Paukštys
Riigiprokurör
Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik avalikkusega kuriteokahtlustuste täpset sisu jagada.
Käesoleva kriminaalmenetluse kontekstis on aga oluline juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et õiguskaitseasutuste jaoks on majanduskuritegevus prioriteetne valdkond ning selliseid juhtumeid, kus keegi kasutab ebaausaid võtteid endale turul soodsama positsiooni loomiseks või petab välja ettevõtluse toetuseks mõeldud raha, uuritakse täie tõsidusega. Aus majanduskeskkond saab alguse ühiskonna väärtushinnangutest.
Priit Pruul
EASi kommunikatsioonijuht
Kuivõrd 2015. aastal jõudsid EASini viited, mis andsid aluse projekti eesmärkide täitmist kahtluse alla seda, alustas EASi järelevalve- ja riskijuhtimise üksus nimetatud projektide üle 2015. aasta augustis põhjalikku kontrolli, tuvastamaks, kas projektide kulud on abikõlblikud ja eesmärgid täidetud.
Kuivõrd täiendava paikvaatluse, ekspertiisi ja teiste kontrolltegevuste käigus ilmnes mitmeid võimalikke rikkumisi, peatas EAS maksed projektis EU45713 ja ka lõppmakset ei ole toetuse saajale tehtud. Kahtluste ilmnemisel on EAS teinud aktiivselt koostööd õiguskaitseasutustega ning politsei- ja piirivalveamet on alustanud võimaliku kuriteo uurimiseks kriminaalmenetlust, mida juhib riigiprokuratuur, sellest tulenevalt saab seda praegu kommenteerida vaid prokuratuur.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)