Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.
Euroopa kosmoseagentuur: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada (2)
21. oktoober 2016, 21:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA foto kavandatud maandumiskohast kinnitas, et kaks päeva kadunud olnud Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, ütles Thierry Blancquaert Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest telefoni teel AFP-le.
Foto maandumispaigast näitas, et 600 kilogrammi kaaluv moodul, millega ESA ei ole kaks päeva ühendust saanud, jõudis Marsi pinnale kavandatust palju kiiremini, sõnas ta.
Fotol on näha valget laiku, mis arvatakse olevat mooduli laiali laotunud langevari. Valgest laigust umbes kahe kilomeetri kaugusel on must laik läbimõõduga 15-40 meetrit.
«Must laik on laiem, kui siis, kui Schiaparelli oleks ühes tükis,» ütles lennujuht Michel Denis AFP-le. «See lömastus.»
ESA hinnangul lõpetasid mooduli pidurid enneaegselt tegevuse ning Schiaparelli kukkus Marsile hinnanguliselt kahe kuni nelja kilomeetri kõrguselt kiirusega rohkem kui 300 kilomeetrit tunnis. «On võimalik, et moodul plahvatas kokkupõrkel ajal, kui selle kütusepaagid olid endiselt täis.»
ESA uurijad üritavad Schiaparelli koju saadetud andmeid analüüsides välja selgitada, mis mooduliga täpselt juhtus.
Schiaparelli eraldus Euroopa-Vene mehitamata kosmoselaevalt Trace Gas Orbiter (TGO) pärast seitse aastat tagasi alustatud 496 miljoni kilomeetri pikkust lendu Maalt ning alustas maandumist Marsile. Enne kokkupuudet Marsiga aga signaal katkes.
Euroopa esimene kaitse Marsil maanduda tehti 2003. aastal. Tookord kadus Suurbritannias ehitatud robotlabor Beagle 2 pärast emalaevast Mars Express eraldumist jäljetult.