/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
/nginx/o/2016/07/10/5604231t1hf4c8.jpg)
Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.
Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purustavad maavärinad ja tsunamid Eestit ei ähvarda, ent igasugune äärmuslikkus hakkab toimuma tunduvalt sagedamini, kirjutas ERRi uudisteportaal.
«Selle tuleviku kliimastsenaariumite üks komponente oli see, et välja arvutada, millise sagedusega on tulevikus rohkem sademeid ja äkksadusid, kus tuleb korraga rohkem kui 30 mm maha ja kõik arvutused ja stsenaariumid näitasid, et selliste olukordade tõenäosus kasvab tulevikus,» selgitas keskkonnaagentuuri asedirektor Timo Uustal «Aktuaalsele kaamerale».
Arengukava toob välja meid kõige rohkem mõjutavad ekstreemsused: äärmuslikud kuuma-, põua- ja vihmaperioodid, õhutemperatuur tõuseb 4,3 kraadi, tormid sagenevad ja tuule kiirus kasvab 18 protsenti, puudub püsiv lumi- ja jääkate, kusjuures jää ulatus Läänemerel väheneb 2,5 korda.