Tuleval aastal liidetakse pääste- ja kiirabisõidukid projekti GIS-112 raames nn digikaardi süsteemiga, mis aitab päästjatel ja kiirabil kiiremini väljakutsetele ja õnnetuspaikadele jõuda.
Pääste- ja kiirabiautod liidetakse digikaardi süsteemiga
15. veebruar 2011, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GIS-112 projekti eesmärgiks on vähendada aega, mis kulub õnnetusteate saamisest pääste- ja kiirabi sündmuskohale jõudmiseni.
See omakorda on üheks mõjutavaks faktoriks, mille tulemusel väheneb hukkunute arv tulekahjudel, suureneb edukalt elustatud patsientide arv erakorralises meditsiinis ja väheneb õnnetuste ja avariide tagajärjel tekkiv keskkonna- ja materiaalne kahju.
GIS (inglise keeles Geographic Information System) on lühend mõistest GeoInfoSüsteem, mis on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.
Igapäevases kõnes nimetatakse sellist süsteemi sageli ka digikaardiks. Projektiga GIS-112 juurutatakse seega häirekeskuses ja selle koordineeritavates operatiivteenistustes digikaart.
Projekt ongi oma sisult suunatud ajakulu vähendamisele, mis kulub hädaabikõnest häirekeskusesse kuni abistajate/päästjate saabumiseni sündmuskohale.
GIS-112 projektijuht Rivo Salong selgitas, et põhilised analüüsid projekti elluviimiseks on tänaseks tehtud ning hetkel toimub hangete ettevalmistamine.
GIS-112 infotehnoloogilise ja tehnilise teostuse eest vastutab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. See, milline IT ettevõtte konkreetselt tehnoloogia välja töötab ja häirekeskuse olemasolevate rakendustega integreerib, selgub juba tarkvaraarenduse hanke käigus.
Uus süsteem võetakse plaanide kohaselt kasutusele juunis 2012.
Projekti raames hangitakse nii häirekeskuse päästekorraldajatele kui päästemeeskondadele ja kiirabibrigaadidele nende tööks vajalik digitaalne kaart koos vajalike andmete ja positsioneerimisseadmetega.
Kaardile lisandub nii häirekeskuse kui päästjate tööülesannete täitmist hõlbustav ja kiirendav riist- ja tarkvara, mis integreeritakse olemasoleva sidesüsteemi ning tarkvaraliste lahendustega.
Lisaks pääste- ja kiirabitehnika visualiseerimisele kaardil, lihtsustab hangitav kaart ja tarkvara päästjatel ning kiirabil kiireima tee valimist sündmuskohale, mis omakorda võimaldab kokku hoida sündmuskohale sõitmise aega ja alustada väikseima ajakuluga abi andmist.
Samuti näidatakse kaardil võimalikult täpselt ära ka helistaja asukoht, mille tulemusel lihtsustub eriti maapiirkondades ja maanteedel õnnetuse asukoha määratlemine.
Projekti eelarve on 1,5 miljonit eurot ehk 23,5 miljonit krooni, sellest 15 protsenti finantseerib Eesti riik ja põhiosa ehk 85 protsenti rahastab Šveitsi riik