Kuidas salvestada oma andmed igaveseks? Andmesalvestuse tulevik peitub teemantides

Värskes uuringus näitavad teadlased, kuidas teemantidest võib saada tuleviku andmekandja. Foto: SCANPIX

Teemandid on maailma kõige kõvem materjal ja seetõttu olevat nad igavesed. Nüüd on teadlased välja arendanud tehnika, kuidas kasutada neid andmete igaveseks säilitamiseks.

Kihlasõrmustes ja muudes ehetes säravad teemandid võivad oma sädeluses küll täiuslikud näida, kuid teatavasti looduses täiust ei eksisteeri ja nii on ka teemantidel alati pisikesi, silmaga nähtamatuid vigu küljes. Nüüd on teadlased avastanud viisi, kuidas neid vigu ära kasutades rakendada teemandid ühe tänapäeva andmemajanduse suurima probleemi ette – kuidas küll mahutada kuhugi kõik need andmed, mida me iga päev toodame? Nimelt on aina süvenevaks probleemiks tõsiasi, et iga andmekandja, olgu see CD plaat, mälupulk või suur server, on alati piiratud elueaga, pärast mille lõppemist võib meile armas ja tihti ka eluliselt vajalik informatsioon lihtsalt kaduda.

Teemantide eelis on aga just nimelt nende kõvadus ja füüsikaline vastupidavus. Töötlemisele mitte kuigi altisse teemandisse uudse meetodiga andmete salvestamiseks kasutavad teadlased tõesti pisikesi vigu teemantide molekulaarses struktuuris, vahendab The New York Times.

Võimalused on muljetavaldavad - esialgsel hinnangul saab sellise tehnoloogia abil riisitera suurusesse kivisse salvestada ligi sada korda enam informatsiooni kui tavalisele DVD plaadile. Arvestades tänapäevaseid andmemahte, ei ole see küll palju, kuid tegemist on alles esialgse tehnoloogiaga, milles nähakse palju võimalusi efektiivsuse kasvuks. Võimalikuks võib osutuda samasse riisiterasse salvestada koguni miljoni DVD jagu infot.

Kogu asja aluseks on aatomisuurune viga teemandi struktuuris, mis tekib, kui struktuuri lisandub tavapärase süsiniku asemel võõrkeha – lämmastikuaatom. Kustutades lämmastiku kõrvalt ühe süsinikuaatomi, suudavad teadlased luua pisikese tühja ruumi, mis ongi täiuslik koht andmete salvestamiseks.

Andmete salvestamiseks, lugemiseks ja muutmiseks kohtlesid teadlased teemanditühimikke kui magneteid, mis erivärviliste laseritega kiiritamisel vabanenud elektrone ligi tõmbasid või eemale tõukasid. Sellisel viisil said nad andmeid lugeda põhimõtteliselt samamoodi, nagu arvuti loeb ühtesid või nulle. Numbrite asemel oli aga elektronide olemasolu või puudumist näitavad valgused.

Võrreldes näiteks varem kirjeldatud DVDdega võimaldab selline tehnoloogia aga palju rohkem, kuna erinevalt DVDst on tegemist kolmemõõtmelise pinnaga ja võrdlevad teadlased üht teemanti koguni terve virna DVDdega.

Kui tavapäraste andmekandjate probleem on, et nad kuluvad ja nendega tehtavate operatsioonide arv on piiratud, siis on teemandid piisavalt tugevad, et pakkuda andmete sisuliselt igavesti kestva salvestamise võimalust.

Teemantidesse andmete salvestamisi lahkav uuring ilmus ajakirjas Science Advances.