20 aasta tagustest andmetest võidi leida uus elementaarosakene

Üks CERN-i majadest.

FOTO: Richard Juilliart/AFP

Avastus on nii suur, et see võib muuta senist arusaama füüsikast – seda muidugi siis, kui tegu pole statistilise veaga.

Euroopa Rahvusvahelise Tuumauuringute keskuse CERN teadlane Arno Heister analüüsis rohkem kui 20 aasta vanuseid andmeid, mis pärinesid 1989. aastal alustatud eksperimendist, kus tekitati miljoneid Z-bosoneid, mõistmaks missugusteks osakesteks nad lagunevad. Tulemustest kirjutab ta ajakirjas arXiv.

Mõnes mõttes oli tegu sarnase otsinguga, mille käigus hiljuti avastati kuulus Higgsi boson. Üllatuslikult avastas ta sealt «väikese muhu», mis näitas, et 30-gigaelektronvoldise energia juures tekkis rohkem Z-bosoneid kui arvata osati. Nii võib tegu olla seni avastamata elementaarosakestega. Erinevalt Higgsi bosonist, pole aga sellise osakese olemasolu ette ennustatud ja nii võib see füüsikasse tuua täiesti uusi tuuli ning anda vastuseid küsimustele, millele pole seni füüsikud vastata suutnud.

Teisalt jääb Heister leiu tõlgendamise suhtes ettevaatlikuks, sest tõenäosusega 1 740-st, võib tegu olla ka statistilise müraga. Et asjas kindel olla, tahavad füüsikud tavaliselt tõenäosust 1 3,5 miljonist.

Tagasi üles