Sõiduproov: Seat Ateca. Andekas esiklaps

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esta Tatrik

Eero Vabamägi

6. november 2016, 22:21

Välimuses on märgata sugulust Leóniga. Foto: Eero Vabamägi

Seniajani on Seat pidanud läbi ajama oma linnadžiibita. Hispaania autotootjal on tulnud kõrvalt vaadata, kuidas teised pargimaasturite turul hullavad ja raha teenivad. Nüüd asub Seat Ateca kaotatut tasa tegema.

Jutud, et veel veidi kannatust ja kohe saabki Seat oma linnamaasturi, on käinud pikalt. Pole ka imestada, sest ühelt poolt on tegemist isetäituva ennustusega – selge, et ükskord see SUV tuleb. Teisalt on ka teada, et otsusele ei anta viimast allkirja Hispaanias, vaid ikka Volkswageni peakorteris Wolfsburgis. Nüüd on Seati esimene linnadžiip tegelikkus ning järgmistel aastatel võib mudelirivisse oodata veel teisigi maastureid.

Kontserni sees on Volkswageni väiksematel sõsaratel Seatil ja Škodal oma mänguruum, mille poolest eristuda. Näiteks Jiříl ja Jaromíril on lubatud sehkendada lõpmatute käepäraste panipaikadega, paigutada uste sisse vihmavarje ja panna pakiruumi eemaldatavaid taskulampe. Juanil ja Josél on olnud privileeg rõhuda sportlikkusele, seda nii auto sõiduomaduste kui ka välimuse juures. Sestap ongi hispaanlaste Seat Ateca saanud juhitavuselt sportlikum ja välimuselt uljam kui Volkswagen Tiguan või nii mõnedki konkurentide pikast rivist. See on surmagrupp ja siin oma koha ja müüginumbrite saavutamiseks on vaja midagi väga head. Näiteks häid geene, silmatorkavat välimust, juhitavust ja varustust.

Head geenid on Ateca saanud mõistagi Volkswagen Tiguanilt, mis on Ateca aluseks. Konservatiivsest ja võimalikult paljudele sobivat keskteed silmas pidavast Tiguanist on hispaanlane veidi väiksem, kuid sõiduomadustelt isikupärasem. Oma osa on siin kahtlemata selles, et Ateca vedrustus on Tiguani omast jäigem ning käänulisel teel on temaga tõepoolest võimalik sõitu nautida. Juhitavus on piisavalt täpne, kere kaldumist esineb linnadžiibi kohta minimaalselt ning Ateca meenutab sõidutundelt koguni Leóni, mida on kõvasti kõrgemaks tõstetud.

Sarnaselt Leóniga joonistub Ateca isikupära kõige paremini välja Sport-sõidurežiimis, kus rooli tagasiside on tavarežiimist reljeefsem ning muidu laisavõitu gaasipedaal reageerib juhi ettepanekutele märksa innukamalt. Nelikveolised mudelid on varustatud viienda põlvkonna Haldex-siduriga jõuülekandesüsteemi ning nõlvaltstardi abiga, mis peaks tagama tõhusa toimetuleku ka neil harvadel juhtudel, mil Ateca teekattelt maastikule, põllule või lumme satub. Libedat kruusateed võttis Ateca igatahes meeldivalt mänguliselt, elektroonilised abimehed ei asunud kohe ülemäära agarasti toimetama, lubades paremat haarduvust otsides siin-seal veidi läbilibisemist. Võta või jäta, aga tegemist on linnamaasturiga, mis on mõeldud sõitmiseks.

Proovisõidukiks oli 7-käigulise DSG-automaatkäigukasti ja 2,0-liitrise diislipõletajaga varustatud tippmudel, mille 190 hobujõudu näitavad end eriti heast küljest maanteel möödasõitudel. Madalatel pööretel tuleb veidi kannatust varuda ning start-stoppsüsteemi lülitasin vahepeal sootuks välja, kui foori tagant liikuma hakates meenus südi kilpkonn, kellest võidu jooksvad teod viuh ja viuh mööduvad. Mootorivalik algab koguni 1,0-liitrisest kolmesilindrilisest väikemootorist ja esiveost, 1,4-liitrisele bensiinimootorile pakutakse juba ka nelikvedu. Diislipõletajaid on kaks: 1,6-liitrine (115 hj) ning kahes võimsuses (150 ja 190 hj) 2,0-liitrine jõuallikas. Kõige võimsama mootori kütusekulu jäi proovisõidul lubatust üksjagu kõrgemaks ehk seitsme ja poole liitri kanti 100 km kohta.

Varustuse nimekiri on pikk ja rikkalik. Baasvarustuses antakse kaasa näiteks nõlvaltstardi abi, kokkupõrkeväldik ja esiistmesoojendused, kõrgeimas varustusastmes pakutakse päris mitmekesist mugavus- ja iluvarustust. Lombitulede sõõri joonistatakse lausa Ateca siluett ning head tuge pakkuvate esiistmetega sõitjateruumis saab valida mitme meeleoluvalgustuse vahel. Kena küll, aga talvel teeb tuju heaks hoopis eelsoojendi. Sätite ahju näiteks pool tundi enne väljasõitu sisse lülituma ja lehvitate sooja autosse istudes läbi puhaste klaaside naabrimehele, kes oma sõidukit alles hangest taga otsib. Seda ei olekski ühest hispaanlasest oodanud, või kuidas?