Hüvasti pikad juhtmed ehk kuidas teha elu juhtmevabamaks!

Erki Oras
, Digitarga kaasautor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui juhtmevabaks saame oma eluga praegu juba minna?
Kui juhtmevabaks saame oma eluga praegu juba minna? Foto: unsplash.com

Just sellise lausungiga reklaamis ennast umbes paarkümmend aastat tagasi Eesti turul Soome mobiilsidet pakkuv firma Radiolinja. Kõnealuse reklaami ülesanne oli õhutada inimesi kasutama rohkem ilma juhtmeta ehk siis mobiiltelefone, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalis Digitark.

Juhtmevabadus pole iseenesest ju mingi uudne asi. Juhtmevaba olmeelektroonikat ning köögitehnikat oli saadaval juba eelmisel sajandil. isegi juhtmevabad toatelefonid olid juba tollal kasutusel. Ometi on juhtmevabadus just viimastel aastatel otsekui uue hingamise saanud.

Põhjus on lihtne – akud on muutunud piisavalt kompaktseks ja mahukaks, et nende kasutamine oleks piisavalt praktiline. Sest olgem ausad, patareid on ikka kole raiskamine, juhtmed aga on ebamugavad ja jäävad jalgu koristamisel. Sülearvutitest ei maksa rääkidagi.

Millistest juhtmetest loobuda? 

ARVUTIHIIRED JA -KLAVIATUURID

Ilmselt mitmed lugejad on tänaseks juba loobunud näiteks klaviatuuri- ja hiirejuhtmetest. See on mugav variant ning seadmetele sisseehitatud akud võivad pakkuda kuudepikkust kasutamist enne kui seadet uuesti laadida on vaja. Mõnedel mudelitel aga seisab kuskil lauaservas tagasihoidlik laadimisdokk, kuhu tööpäeva lõppedes töövahend laadima panna.

Erinevalt mobiilseadmest peab igapäevast laadimist nõudva hiire või klaviatuuri aku vastu ka kõige pikemale tööpäevale. Kuigi antud juhul pole juhtme olemasolu eriti segav, aitab see siiski hoida töökekskkonda puhta ja tegusamana. Milliste seadmete puhul veel võiks juhtmemajanduse ajaloo prügikasti kirjutada, loe juba lähemalt Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles