Valitsus toetas tänasel istungil kolme suurt seadusemuudatuse ettepanekut, mis peaksid kergendama välisinvestorite ja –spetsialistide ning hooajatööliste Eestisse meelitamist.
Miljon eurot – Eesti elamisloa hind suurinvestoritele
Ühe suurema muudatusena toetas valitsus ettepanekut arvestada sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kes taotlevad Eesti elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. Seadusemuudatuse kohaselt on suurinvestor ettevõtja, kes suunab Eesti majandusse vähemalt üks miljon eurot.
«See teeb Eesti suurinvestoritele atraktiivsemaks sihtkohaks ja arendab Eesti majandust,» leiab valitsus viis aastat pärast elamislubadega kauplemise skandaali.
Teiseks kinnitas valitsus üle juba varasemat seisukohta võõrtööjõule kehtiva palgakriteeriumi muutmiseks, mida Eesti ettevõtjad on juba pikemat aega taotlenud ja oodanud. Väga lihtsustatult öeldes – kui kehtiva seaduse järgi peab Eestis elamisloaga töötavale välismaalasele maksta 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis muudatustega langetatakse see ühe keskmise palga tasemele.
Lisaks otsustas valitsus arvata palgakriteeriumi nõude alt välja välismaised hooajatöötajad, et tööandjad saaksid palgata hooajalist lisatööjõudu valdkondades ja ajal, kui tööjõupuudus on eriti suur. Eelkõige on silmas peetud turismi- ja põllumajandussektorit, kus välismaalt appi palgatud töötajale hakkavad kehtima samad tingimused, mis Eesti elanikele.
«Tänased valitsuse otsused parandavad meie ettevõtluskeskkonda ning on oodatud uudis Eesti ettevõtjatele, kes kurdavad järjest teravamalt töökäte puudust, seda eriti hooajatöödel,» lausus peaminister Taavi Rõivas.
Eesti elamislubadega seonduva ümber puhkes suur skandaal 2011. aastal, mil müüdi Eesti elamislubasid väidetavalt Eestis ettevõtlusega tegelevatele inimestele.
Aadressil Kooli 1/3 olevasse korterisse oli äriregistri andmetel erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina riikide kodanikud sisse registreerinud 78 ettevõtet. Väidetavalt maksti Eesti elamisloa ja ID-kaardi saamise ja vormistamise eest umbes 3500–4000 eurot sularahas.