Eestis tõuseb õhutemperatuur muust maailmast poole kiiremini – talv kaob

Talv Hiiumaal.

FOTO: Tiiu Vahtra

Eesti õhutemperatuur on viimase poole sajandi jooksul tõusnud ligi 2 kraadi – poole rohkem kui kogu maailmas keskmiselt – ja jätkab suure tõenäosusega tõusmist sajandi lõpuni.

See tähendab, et Eestis on suure tõenäosusega tulevikus nelja aastaaja asemel kolm: talv hääbub ja porine sügis vältab kevadeni. Sagenevad äärmuslikud ilmanähtused – põuaperioodid, üleujutused, tormid, mõnepäevased erakordsed külmad, mis on šokiks loodusele. Lisaks tõuseb merevee tase ja kasvab sademete hulk, siia saabuvad uued võõrliigid ja taimekahjurid, selgub keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaaruandest.

«Lokaalsete kliimamuutuste mõjude kõrval võib isegi suurem olla globaalselt toimuvate sotsiaal-majanduslike ja rahvusvaheliste suhete muutuste mõju ülekandumine Eestisse. Seetõttu peame oluliseks liituda ülemaailmse siduva tegevusplaaniga kliima soojenemise pidurdamiseks - kasvuhoonegaaside heitmete tuntavaks vähendamiseks,» seisab ülevaates.

Põlevkivi põletamine lõpetatakse

Ministeerium tõdeb, et arvestades Pariisi kliimakonverentsist tulenevaid ülemaailmseid kliimapoliitika suundumisi ja EL-i eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti aastaks 2050, on selge see, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada.

Seega puudutab rahvusvaheline kliimapoliitika eelkõige meie põlevkivisektorit ja sealseid ettevõtteid.

«Madala efektiivsuse tõttu peab põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks lõppema juba 2030. aasta perspektiivis ja põlevkivi tuleb senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada, keskendudes peamiselt põlevkivi väärindamisele põlevkiviõliks,» leiab ministeerium.

Kindlasti mõjutab suundumus fossiilkütuste kasutamise üleilmseks vähendamiseks ka põlevkiviõli võimet leida endale turul koht. Seega tuleb sektorit arendada selliselt, et suudetakse pakkuda toodet, millele on maailmas nõudlus ja mille eest makstakse mõistlikku hinda.

Euroopa Liidu (sh Eesti) panus Pariisi kliimalepingusse on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta heite tasemega, mille valitsusjuhid leppisid Euroopa Ülemkogul kokku juba 2014. aasta oktoobris.

Selleks, et vähendada heidet 80 protsenti aastaks 2050, nagu EL tasemel kokku lepitud, tuleb ka Eestil jõuliselt majanduse heitemahukust vähendada.

Tagasi üles