Parim nõuanne Marsi-lennuks: «Ärge pange midagi endale suhu»

FOTO: FOX

«See ei ole dokumentaal, see ei ole draama, aga ka mitte dokumentaaaldraama. Me peame talle uue nimetuse välja mõtlema,» ütles National Geographicu uue sarja «Mars» režissöör Everardo Gout pärast selle ülemaailmset esilinastust Londonis.

Režissööriga peab nõustuma. Omapärase lavastatud ja dokumentaalkaadrite põimimisega suudab «Mars» luua vormi, millesugust ei ole vast keegi varem näinud. Sarja lavastatud osas rulluvad lahti aastal 2033 Marsil maanduva rahvusvahelise kosmoseorganisatsiooni esimese mehitatud kosmoselaeva Daedalus meeskonna katsumused, mis võiksid näida justkui tavalise ulmena. Siis aga lülitub pilt järsku tänapäeva dokumentaalosasse, kus kosmosetehnoloogia juhtivad teadlased ja visionäärid, nende hulgas ka superstaarid Elon Musk ja Neil DeGrasse Tyson, ning lugematud NASA insenerid, planeediteadlased ja astronaudid selgitavad praegu, aastal 2016, tehtavaid Marsile lendamise ja punase planeedi koloniseerimise nimel tehtavaid ponnistusi ning insener-tehnilisi võimalusi. Esimeses osas Marsil maandunud astronautide väljakutsetega pea sama põnevaks kujuneb maailma juhtiva kosmosefirma SpaceX töötajate videosse tabatud pinge esimeste Falcon 9 maandumisvõimeliste kosmoserakettide katsetamisel 2015. aastal ja nende reaktsioon raketi ootamatule plahvatamisele.

«See tants dokumentaali ja draama vahel käib läbi uue osa. Me räägime 1960. aastatest, [Saksa-USA raketiteadlasest] Wernher von Braunist ja sellest, kuidas Saturn 5 ehitati Marsile minema. Tegime kõik, et näidata kosmosetehnoloogia arenguid. See kõik annab draamale lisaväärtust ja ühest hetkest sulandub kõik üheks narratiiviks,» kirjeldas produtsent Justin Wilkes sarja esimese hooaja kulgu. Kuigi ükski ametlik allikas ei ole sõnagi maininud, vihjasid osatäitjad laua taga istudes ka teise hooaja võimalusele.

Tagasi üles