/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/09/12/5825991t1h932d.jpg)
Riigikogu majanduskomisjon arutas eilsel ja tänasel istungil kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõu muudatusi ning jõudis põhimõttelisele üksmeelele kokkuleppeveo teavituskohustuse, elektroonse tasumise ja tagasiside andmise osas.
Majanduskomisjon: kokkuleppevedude pakkumise alustamisest tuleks teavitada MTAd ja liikluskindlustust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Komisjoni liikmete enamus tõdes, et sõidujagamise teenus eristub klassikalisest taksoteenusest ja vajab eraldi regulatsiooni. Uute ärimudelite surumine olemasolevatesse raamesse piirab ettevõtlusvabadust ja initsiatiivi,» ütles majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.
Majanduskomisjon leidis, et kokkuleppeveo teostajal võiks olla kohustus teavitada maksu- ja tolliametit vastava tegevuse alustamisest.
Komisjon nõustus istungil osalenud Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindajaga, et fond peaks saama maksu- ja tolliameti kaudu infot, kui sõiduk alustab kokkuleppevedude teostamist.
Kokkuleppeveo tellimine on eelnõu kohaselt võimalik vaid infoühiskonna teenusega ja kohustab kokkuleppeveo teostajat kinnitama tellimust sama kanalit pidi. Sellega välistatakse kokkuleppeveo tellimine tänavalt, parklast, ühistranspordi peatustest, telefoni teel või muid kanaleid kasutades.
Komisjonis arutelul olnud muudatuse kohaselt peab tarbijal olema sõidu pakkumise hinna kohta selge ja arusaadav teave, sealhulgas maksimaalne hind. Samuti välistatakse sularahatehingud, et tagada võimalikult suur läbipaistvus maksete kohta nii tarbijate kui järelevalve jaoks.
Eelnõu näeb ette tagasiside süsteemi loomise, et reisijatel oleks võimalik anda hinnanguid sõiduga rahulolu kohta ja need järgmistele reisijatele kättesaadavaks teha.
Komisjon arutab järgmisel nädalal, kas kokkuleppevedu võib teostada vaid füüsiline isik või oleks see lubatav ka juriidilisele isikule. Samuti on kavas arutada, kas on otstarbekas kehtestada 16 000 euro käibe piirang.
«Arvestades kokkuleppevedajatele seatud tingimuste karmistamist, pole enam põhjust käibepiirangu seadmiseks, samuti piirata teenuse osutajate ringi vaid füüsiliste isikutega,» märkis Kivimägi.
«Usun, et selle kuu jooksul saadab majanduskomisjon eelnõu teiseks lugemiseks Riigikokku. Oleme kokkuleppele väga lähedal ja loodan väga, et koalitsioonivahetus ei saa siin takistuseks,» lisas Kivimägi.
26 Riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) aruteludel osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maksu- ja tolliameti, finantsinspektsiooni, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindajad.