Eesti teadlased loovad revolutsioonilist narkotestrit – millised tulemused saadi Weekendil?

Eesti teadlased on politsei tellimusel loomas maailmas ainulaadset abivahendit, mis võimaldab otse sündmuskohal tuvastada kõigist enimlevinud uimastite tarvitamisest tingitud narkojoobe.

TTÜ keemiainstituudi direktor professor Mihkel Kaljurandi sõnul on teadlaste töö eesmärgiks luua testimisvahend, mis oleks oma võimekuselt, operatiivsuselt ja usaldusväärsuselt võrreldes juba politsei käsutuses oleva alkotestriga.

«Maailmas ei eksisteeri veel selliseid narkotestreid, mis töötaksid väljahingatava õhu peal. Saime siseministeeriumilt vahendeid ja politseilt innustust probleemi uurimiseks ja lõime tehnoloogia, mis kujutab endast sülje analüsaatorit,» ütles Mihkel Kaljurand Postimehele.

Probleem seisneb nimelt selles, et etanooli molekul on võrreldes narkootikumide omadega väga lihtne ja seega ka selle tuvastamine. Just sel põhjusel pole kuskil maailmas leiutatud usaldusväärset kiirtestrit narkojoobe tuvastamiseks inimese hingeõhust ja süljest. «Kui see oleks nii lihtne, siis oleks see ammu juba tehtud,» sõnas Kaljurand.

Ülikooli analüütilise keemia õppetooli aastase töö tulemusel valmis aga tänaseks portfellisuuruse seadme prototüüp, mille puhul on koostöös politseiga testitud juba kokaiini, amfetamiini, korgijoogi, kanepi ja mitmetest seentest saadud narkojoovet. Teema endaga on ülikoolis tegeletud juba kümmekond aastat.

«Oleme saanud teadusliku tõestuse, et meie meetodil on narkojoobe tuvastamine võimalik. Veelgi enam, praegu tänavatel kasutatavad kiirtestid ei ole kaugeltki nii tundlikud kui meie seade,» lisas ülikooli nooremteadur Jekaterina Mazina-Šinkar.

Eriti oluline uuendus seisneb tema sõnul selles, et seade ei ütle mitte lihtsalt seda, kas inimene on viimasel ajal uimasteid tarvitanud, vaid seda, et ta on just nüüd ja praegu narkojoobes – ta on seda tarvitanud viimaste tundide jooksul. Veelgi enam: seade näitab ära, kui palju seda uimastit tarvitatud on.

«Inimese sülg ja veri näotavad seda, kas inimene on narkojoobes. Praegu laborites kasutatav uriinipõhine analüüs näitab vaid seda, et inimene on mingi aja jooksul narkootilist ainet tarvitanud – kanepi puhul võib selline analüüs anda positiivse tulemuse ka kuu aega pärast selle suitsetamist,» selgitas Mazina-Šinkar.

Nädalate asemel viis minutit

Seadmes on narkootikumide testimiseks kohendatud maailmas juba iseenesest ammu leiutatud keerulise nimega lahendus kapillaarelektroforees – lahutusmeetod, mis on kombineeritud ainete tuvastamisel väga tundliku fluorossentsspetktroskoopia meetodiga. (Tehnoloogia leiutati inimgenoomi sekveneerimiseks C. Venteri poolt paarkümmend aastat tagasi - toim.)

«Eesti politseis praegu kasutatavad kiirtestid annavad politseile vaid  aluse kellegi - näiteks roolis narkojoobes oleva juhi - laborisse täiendavale analüüsimisele saatmiseks ning sealt omakorda võib tulemuste saamine võtta päevi ja nädalaid,» ütles Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Kristi Mäe.

Kiirtestid ise annavad aga  vaid 40-90 protsendilise tõenäosusega tulemuse, mis tähendab, et kuni pool kontrollitud uimastitarvitajatest ei pruugi vahele jääda.

Või siis jäävad vahele, kes on tarvitanud aineid, mis ei ole tegelikult narkootikumid – olgu või ibuprofeeni, mis osade testrite tulemusel samuti positiivse vastuse annavad. Põhjus peitud liiga vähetundlikul antikehade-põhisel metoodikal.

Kui uus lahendus saab ametlikuks mõõtevahendiks, siis saab sellega näiteks korgijoogi tarbimise tuvastada ametlikult otse sündmuskohal ja kõigest viie minutiga. Korgijoogi puhul on see eriti oluline, kuna see kaob organismist vaid tundidega ja teekond laborisse võib olla seega tõendatud narkojoobe tuvastamiseks liiga pikk aeg.

«Meie loodud lahendus on seni leiutatutest täiesti erinev,» selgitas professor Mihkel Kaljurand.

Vatitopi abil võetud süljeproovi juhitakse nimelt imepeenike – kõigest inimese juuksekarva paksune – kapillaar. Selle otsesse juhitakse kuni 25-kilovoldise kõrgepingega elektrivool, mis juhib süljes olevad ained analüüsianumast üksteise järel välja ning nende teise otsa saabumise aja järgi saab laserdetektori abil öelda, mis ainega on tegemist.

«See, et (Donald-toim.) Trump sai presidendiks ja valitsus on vahetumas, ei muuda paraku olematuks tõsiasja, et narkomaania on väga suur probleem,» sõnas professor Mihkel Kaljurand. «Testimisseade, mille abil saab kohapeal suure kindlusega kindlaks teha narkootikumide tarvitamise, annab rahalise kokkuhoiu kõrval ka psühholoogilise efekti. Teadmine, et on olemas test, millest inimene läbi ei pääse, hoiab ära ka narkootikumide tarvitamise.»

Eestis on sellel aastal üheksa kuu seisuga tabatud juba 214 narkojoobes juhti.

Esimesed testid Weekendi festivalil

Koostöös politseiga viisid teadlased esimesed seadme testid läbi augustis Pärnus toimunud Weekendi 10 000 osavõtjaga festivalil.

Politsei tuvastas pelgalt käitumise järgi seal 40 narkojoobe kahtlusega inimest ning kõik nad anti teadlaste käsutusse. Tulemustest selgus tõsiasi, et külastajate seas olid populaarseimad nelja liiki uimastid.

17 analüüsi andsid tulemuseks amfetamiini tarvitamise, 23 juhul oli tarvitatud MDMA-d ehk Ecstasyt, 15 juhul kokaiini ja viis külastajat jäid vahele kanepiuimaga. Oli ka neid, kes olid koos tarvitanud nii kokaiini kui Ecstasyt, Ecstasyt ja amfetamiini, aga ka kõiki kolme – uudne seade võimaldab kõiki neid üheskoos tuvastada.

Kuna tegemist oli vaid teaduslike testimistega, siis proove antud juhul konkreetse isikutega veel seostama ei asutud ning karituste määramisel need aluseks ei saanud.

Teadlased ei jää aga oma arendustööga kindlasti hetkel pidama – nende unistuseks on süljepõhiselt analüüsimiselt jõuda hingeõhul põhineva testrini. Hingeõhku on võimalik nimelt kondenseerida ja see saab olla samuti analüüsi aluseks. «Komponendid on olemas, aga tegemiseni veel ei ole jõudnud,» ütles professor Kaljurand.

Politsei on ootel

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Kristi Mäe sõnul ei ole politseil õigus kedagi karistada sündmuskohal võetud kiirtestide tulemuste põhjal. Kui isik ise sellega nõus on (välja arvatud juhul, kui oli roolis narkojoobes), siis saab talle siiski mõista karistuse ka ilma ekspertiisita.

«Loodame koostöös teadlastega töötada välja nii täpse, kompaktse ja lihtsalt käsitletava vahendi, et see annaks aluse muuta seadusi ja tester kasutusele võtta,» ütles Mäe. «See vabastaks meid tohutust aja- ja ressursikulust kahtlusaluste ekspertiisi saatmisel.»

180 000 eurot on summa, mille politsei ainuüksi sel aastal kulutanud erinevat liiki joobe ekspertiiside peale. «Alternatiiv selle summa kulutamisele oleks kindlasti oluline,» sõnas Mäe.

Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondi toel on hetkel läbi pool arendustööst ning sellele on kulunud alla 100 000 eurot.

Politsei on juba alustanud sellise ettevõtte otsinguid, kes riigi tellimusel uuenduslikke testreid tulevikus tootma asuks. Turgu neile oleks kindlasti ka väljaspool Eestit.

Uudse narkotestri tehnilised andmed:

  • Ergastuskiirgus: Xe-impulsslamp, 230 nm
  • Emissiooni mõõtmine: 275 – 600 nm
  • Töötemperatuur: +5 kuni +40 kraadi
  • Kaal: 3 kg
  • Gabariidid: 30 x 30 x 18 cm
  • Proovid: sülg ja teised kehavedelikud
  • Proovi kogus: 0,3 ml
  • Katse pikkus: kuni 20 min
Tagasi üles