Miks armastada Giuliat?

Iseloomulik kilbikujuline iluvõre ning kaunid, kuigi pisut saksalikud proportsioonid. Foto: Eero Vabamägi

Et mõista Alfa Romeo Giulia tähtsust Itaalia autotootjale ja autokultuurile laiemalt, tuleb vaadata margi konarlikku kulgemist läbi viimase veerandsajandi. Ei rohkem ega vähem, Giulia ilu peab nüüd päästma Alfa Romeo.

See ilmus 24. juunil 2015. Ma ei mäleta, kas toonasel jaanipäeval oli ilm nagu jõulude ajal, aga ma mäletan seda videot. Must. Valge. Punane. Alfa Romeo esitles esimest ametlikku liikuvat pilti uuest Giuliast. Paari väga kaua oodatud ja nii paljuütleva vihjega auto iseloomule.

Sama aasta kevadel oli juhtunud minuga ime, mida on seniajani raske uskuda. Pääsesin korraks Alfa Romeo 8C Competizione rooli. Neid Ferrari inseneride loodud V8 mootoriga kupeesid toodeti Modenas Maserati tehases aastatel 2007–2010 täpselt 500 eksemplari (pluss veel 500 avaautot). See tagaveoline, arutult ilus ja võimas sportauto loodi Alfa jaoks keerulistel aegadel. Loodi justkui kinnitusena iseendale, et hoolimata juhtkonna pikalt kestnud peataolekust, pusimisest Fiati esiveolistel platvormidel ja margi lootusetuna paistvasse madalseisu närvutanud kokkuhoiust on Alfa siiski (veel) olemas. Ja et tunneli lõpust võib ühel päeval sõita välja Alfa, mis õigustab fännide armastust.