Ajusse pandud plaat pani halvatud ahvid jälle käima

Pilt on illustreeriv Foto: AP / Scanpix

Tehnoloogia suutis jäsemetesse taas ajusignaale saata, läheb aga veel aastaid, kuni sama tehnoloogia inimesi samal viisil aidata saaks. 

Halvatus on lõplik seisund ning seni pole arstid suutnud halvatuks jäänud inimesi uuesti kõndima panna, ka on see valdkond, kus imesid ei sünni. Sel nädalal teatasid teadlased aga ajakirja Nature vahendusel, et nad on valmis saanud seljaajuga ühendatava liigese, mis pani osaliselt halvatuks jäänud ahvid uuesti käima.

Saladus peitub juhtmeteta ajuliideses, mis stimuleerib jalgades olevaid elektroode nii, nagu nad saaksid päriselt ajust signaali – tänu sellele suutsid selgroo vigastusega ahvid taas käima hakata. Selgroo vigastus ongi seetõttu nii tõsine, et see halvab aju võime jäsemetesse õigeid signaale saata.

Ehkki ahvide peal tehtud eksperiment oli edukas ning sarnaseid võimalusi hakati hiljuti ka inimeste peal katsetama, nendivad uuringu autorid, et inimeste suhtes nad veel nii optimistlikud ei ole. Esiteks oli ahvide puhul tegu osalise vigastusega ning teiseks on neil neli jalga. Jalgade liikuma panemine on aga nii keerukas protsess, et läheb veel aastaid enne kui samasuguse läbimurdeni võidakse jõuda inimeste juures.

Varem on teadlased kasutanud ajutehnoloogiat selleks, et halvatud inimesed suudaks mõttejõul robotkäsi liigutada – nii saavad nad ise juua ning kasvõi arvutimänge mängida. Kuigi jalgade liigutamiseks vajalike ajusignaalid on robotkäe omadega võrreldes vähem keerukad, tuleb vahe sellest, et kui robotkäte juures tõstab iga edusamm halvatud inimese elukvaliteeti, siis «peaaegu käimisest» suurt kasu ei ole. Nii peavad jalgadega tegelevad teadlased jõudma sada protsenti ideaalse lahenduseni.